Viiendik Kremli hädaolukorraks mõeldud reservfondist on kulutatud juba enne kui majanduskriis õieti alata on jõudnud. Kas duo Medvedev-Putin oleks nii ülbelt läänt provotseerinud, kui nad oleksid teadnud, et globaalne majanduslangus langetab naftahinna 49,35 dollarile barrelilt, küsib The Telegraph.

Kapitali äravool kiirenes eelmisel nädalal 16 miljardi dollarini pärast keskpanga minidevalvatsiooni. Valuutakurssidega mängimine on aga ohtlik riigis, kus säästude kadumine 1998. aastal on kõigil veel värskelt meeles.

Hoiustajad on jooksnud pankadele tormi, et vahetada oma rublad dollarite vastu, hoolimata valitsuse 200 miljardi dollari suurusest päästepaketist.

Venemaa keskpank on langenud fikseeritud vahetuskursi lõksu. Rubla teiste valuutadega sidumine tekitab illusiooni valuuta stabiilsusest ja uinutab rahvast võltsturvatundega. Venemaa kas kasutab rubla ülesupitamiseks ära oma reservid või riskib iseennast taastootva devalvatsioonispiraaliga.

On ka kolmas võimalus. Peaminister Vladimir Putin esines esmaspäeval varjatud ähvardusega kehtestada kapitali väljaveole piirangud.

Valitsuse planeeritud eelarvekulud aastateks 2009-2011 põhinevad naftahinnal 95 dollarit barrelilt. Rahandusminister Aleksei Kudrin ütles, et riik võib puudujäägi katmiseks pöörduda reservfondi poole, mis moodustab 8,2 protsenti SKT-st.

Venemaal tuleb varsti teha valik: kas lasta oma naftatööstusel verest tühjaks voolata või vähendada kulutusi ja seista silmitsi tänavarahutustega. Jõuaparaati juba mobiliseeritakse. Moscow Timesis oli pealkiri: „Miilits sai käsu kriisimeeleavaldused laiali ajada”.

Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy nõunik Venemaa küsimustes Marie Mendras ütles, et Kreml reageerib ainukesel viisil, kuidas oskab — repressioonidega.

Naftahind ei püsi piisavalt kaua piisavalt madalal, et hävitada süsteemi nagu 1980. aastate Nõukogude Liitu. Rahvuvaheline energiaagentuur hoiatas eelmisel nädalal, et maailma naftavarud kahanevad alarmeeriva kiirusega. Aastaks 2030. oleks vaja nelja uut Saudi Araabiat.

Paratamatu energiasõltuvus päästab Venemaa taas, kuid mitte sel määral, et taastada riigi suurvõimu staatust.

Londoni City ülikooli professori Alan Riley sõnul on Venemaa hiiglaslikud gaasiväljad tühjenemas. Venemaa peab pöörduma kaug-põhja, kus varud asuvad 560 kilomeetri kaugusel Arktikas, 360 meetri sügavusel ja on väga raskesti ligipääsetavad. Seda kõike ebakompetentsel Venemaal, kus süsteemid on pärit Nõukogude ajast ja investeeringuid nende parandamiseks pole tehtud.

Kuskil eilse jutu Venemaa rikkusest ja tänase jutu Venemaa pankrotist vahel on banaalne reaalsus keskpärasest riigist, mida juhib tegutsemisvõimetu eliit, kus on kõige kiirem rahvastiku vananemine ja kus on juhuslikult palju loodusvarasid.

Venemaa ei ole kunagi nii tugev kui paistab. Venemaa ei ole kunagi nii nõrk kui paistab.