Balti riigid võivad ühineda Loode-Venemaaga ühtseks energeetika näidisregiooniks, teatas eelmisel nädalal Riia Balti foorumil Venemaa välisministeeriumi valitsusdirektori asetäitja Mihhail Jevdokimov. Balti riigid ja Kaliningrad lahendavad energiajulgeoleku küsimuse ühiselt, vahendas infoagentuur Regnum.

Venemaa kavandab Baltikumi energiavarustuses sellist mõjukust, nagu oli Nõukogude Liidul, sest Balti riikide saamatus uue Ignalina tuumajaama rajamisel ja soomlaste sariäpardused Olkiluoto jaama ehitusel võivad nurjata Baltikumi liitmise Euroopa elektrivõrkudega.

Venelased alustasid Kaliningradi oblastisse Balti tuumaelektrijaama kavandamisega, kui ilmnesid tagasilöögid Ignalina uue tuumajaamaga. Balti jaam toidaks ära Kaliningradi ja asendaks tänavu suletavat Ignalina vana jaama.

Selle asemel et Ignalinaga kiirustada, alustasid leedulased poliitilist mängu. Esmalt viivitati projektiks vajaliku äriühingu loomisega, seejärel sattus küsimärgi alla Eestile ja Lätile lubatud osalus tuumajaamas.

Kirss asetati tordile märtsis, kui seim algatas aatomienergia seaduse tagasikutsumise. Ignalina jaama ehitamiseks aatomienergia seadusega asutatud Lithuanian Electicity Organization, kes pidi rajama ülekandekaablid Poola ja Rootsi, võib lakata tegutsemast.

Soomeski jookseb tuumarenessanss ummikusse. Puhtaid energiaallikaid otsiv USA president Barack Obama jälgib murelikult, kuidas prantslaste projekteeritud Olkiluoto tuumajaama ehitus komistab ühelt vealt teisele, kirjutab The New York Times. Algselt nelja miljardi eurose maksumusega jaam võib minna kaks korda kallimaks. Peatöövõtja Areva ei julge võimalikku valmimistähtaega isegi ennustada.

Eestlased räägivad oma tuumajaama ehitamisest, kuid tegutsevad arglikult. Soomlaste äpardused heidavad varju koos Eestiga kavandatavatele kaabliprojektidele.