Venemaa kõrge sealihahind annab Eesti talunikule leiva peale ka võid

Venemaal pakutakse elussigade eest tunduvalt kõrgemat hinda kui Euroopas.

Seakasvatajad kinnitavad, et äri piiritaguste naabritega läheb tänavu hästi ja ka hind on Euroopas pakutava tasemega võrreldes enam kui kolmandiku võrra kõrgem.

„See on kasumiga tootmine,” kinnitab Saaremaal asuva Valjala seakasvanduse juhataja Margus Õunpuu. „Euroopas me konkureerida ei jõuaks,” nendib ta. Õun­puu sõnul kõigub sealiha hind Euroopas 15–17 krooni piires, Venemaal makstakse sea eluskaalu kilo eest aga kuni 22 krooni.

Tema sõnul toodab ettevõte ühes kuus 350 tonni sealiha, millest läheb tänavu Venemaale enam kui pool ehk 53 protsenti. Mullu jäi piiri taha sõitvate sigade osakaal alla kolmandiku.

„Kui Vene turg alt kukub, siis laseme sead põllu peale jooksma,” muretseb Õunpuu poliitiliste väljavaadete pärast.

Tema sõnul võivad Taani, Belgia või Inglismaa küll kinnitada, et seal riik toetust ei maksa, kuid tegelikult makstakse eksporditoetust ja toetatakse oma riigi ettevõtteid veel ühel või teisel moel.

Jääb raha investeeringuteks

Eluskaalu hind alates 20 kroonist kilo eest annab ettevõttele tema sõnutsi võimaluse ka investeerida ja teha vajalikke parandusi. Õunpuu sõnul müüakse osa siiski ka kohalikule Saare lihatööstusele, sest Saaremaa kaubamärk on kodus hinnas. „Oleme teatud mõttes ka patrioodid.”

Grossi toidukontserni jaoks sealiha kokku ostev ja osalt ise kasvatav Oleg Gross teab öelda, et piiri taga on kohati pakutud ka 24-kroonist hinda sea eluskaalu kilo kohta. „See on suure kasumiga äri,” kinnitab ka Gross.

„Venemaa on alati maksnud head hinda, seda alates Nõukogude Liidu kokkukukkumisest,” kinnitab Rakvere lihakombinaati sealihaga varustava Ekseko juht Teet Soorm. „Mullu oli hind krooni kõrgemgi, aga ka nemad on saanud targemaks.” Tema sõ­nul veetakse Eesti farmide sigu kuni Moskvani. Väiketootjate jaoks võib saada takistuseks vaid Venemaa veterinaarameti loa saamine ja piiritaguse partneri leidmine.

Õunpuu sõnul on Peterburi piirkonnas paarkümmend tapamaja, mistõttu on elussigade eksport Eesti tootjate jaoks mõttekas. „Valmistoodanguga ei pää­se ka hästi ligi,” tunnistab Õunpuu.

Sead on geneetiliselt paranenud

•• Ekseko juhi Teet Soormi sõnul kasvatab Eesti aastas ligi 330 000 elussiga. See on küll vaid kolmandik näiteks Leedu mahust, kuid lähinaabritest valitseb sigadest puudus nii Lätis kui ka Venemaal. Soorm märgib, et ka Venemaal on juba asukoha läheduse pärast kõige otstarbekam vedada sigu sisse Balti riikidest.

•• Soormi sõnutsi saab Ekseko venelastelt eluskaalu kilo eest 21 krooni, mis ületab üldjuhul Euroopas pakutavat hinda. Aastatega on Eesti sead ka geneetiliselt paremaks muutunud, näiteks on Ekseko sigades tailiha 59,7%, mis on võrreldav Soome, Rootsi või Taani tasemega. „Vene turg nõuab samuti kvaliteeti, muidu nad siin ei käiks.”

•• Tema sõnul tuleb kasumit hinnates arvestada paari aasta eest ülikõrge söödahinna tõttu tekkinud kulusid. „Lakume neid haavu, sest tänased emised on kalli vilja peal üles kasvatatud,” tunnistab Soorm.