Venemaa majandus: probleemid, millega Putin peab rinda pistma

 (87)
Vladimir Putin
Vladimir PutinFoto: Mihhail Metsel, TASS

Eesootavate Venemaa presidendivalimiste ning Vladimir Putini homse sõnavõtu valguses tegi Briti majandusleht Financial Times ülevaate, milliste oluliste probleemidega peab valimiste oodatav võitja Putin silmitsi seisma.

Briti majandusleht märgib, et küsitluste tulemused näitavad, et Putin ei pea 18.märtsil toimuvate presidendivalimiste kampaaniaga vaeva nägema, sest peaks prognooside kohaselt koguma 70% häältest. Homme peaks Putin aga avaldama kava, mida ta järgmisel valitsemisajal teha plaanib.

Financial Timesi hinnangul on see aga trikiga teema, sest vaatamata Putini kõrgele toetusreitingule, on tavalised venelased oma eluga rahulolematud ning turumajandust pooldavad analüütikud kutsuvad üles suuri reforme ellu viima.
Lehe hinnangul ei ole kahtlust, et Putin keskendub oma pöördumises majandusele ning lubab ka muutusi.
Leht vaatab erinevaid andmeid mida Putin võiks oma pöördumises kasutada ning väljakutseid, millega ta peab riigi jaoks vajalike reformidega silmitsi seisma.

Rubla ning nafta
2014.-2016. aastatel sai Venemaa topelthoobi: Venemaa majanduse vereringe tagaja toornafta barreli hind kukkus 2013. aasta septembri 108 dollari tasemelt 2016. aasta veebruariks 30 dollari tasemele ning lisaks kehtestasid lääneriigid Krimmi annekteerimise karistuseks sanktsioonid, mis jätsid Venemaa ettevõtted, pangad ning ka valitsuse praktiliselt täielikult rahvusvahelisest rahastusest ilma.

Seotud lood:

Majanduskasv
Majandus oli languses pea kaks aastat, röövides riigi keskklassilt tagasihoidliku rikkuse, mida see oli just nautima hakanud. Kuid vaatamata paljudele lääneriikide poliitikute ning analüütikute prognoosidele, ei kukkunud Venemaa kokku.

Inflatsioon
Mõne mõõdiku kohaselt väljub Venemaa majandus langusest varasemast tugevama ning stabiilsemana. Lääne finantssanktsioonide tulemusena olid Venemaa pangad ning ettevõtted sunnitud oma sõltuvust välislaenudest vähendama.
Keskpank lasi rubla kursi vabaks plaanitust varem, lõpetades sellega turumoonutused. Pärast aastast kiiret hinnatõusu on tarbijahindade muutus jõudnud kriisieelsest madalamale, veidi enam kui 2% tasemele.

Eelarvetasakaal
2015. ja 2016. aastal nafta hinna languse tõttu surve all olnud eelarve olukord on paranemas. Šoki tõttu võttis Venemaa vastu uued reeglid, mille kohaselt juhul, kui naftabarreli hind on ülevalpool 40 dollarit, peab üle selle piiri saadavad tulud suunama heaolufondi pikaajalisteks investeeringuteks. Need meetmed peaks vähendama riigi sõltuvust naftast.

Investeeringud
Riigi peamine probleem on suutmatus piisavalt investeerida. Juba kaks aastat enne majanduslangust vähenesid investeeringud järsult.

Konkurentsivõime
Investeeringute puudus paistab silma kõikjal: madal tööstuse automatiseerimine, vananev ja vähenev tööjõud, kesine infrastruktuur, üha kasvav bürokraatia ning korruptsioon suurendavad tootmiskulusid ning vähendavad Venemaa suutlikkust teiste arenevate turgudega konkureerida.

Pension ja teised reformid
Putini liberaalsemad nõuandjad utsitavad teda struktuurireformidega nõustuma. Endine rahandusminister Aleksei Kudrin, kellel Putin palus järgmise kuue aasta majanduskava visandada, tõdes, et riigil tuleb tõsta pensioniiga. Praegu on see naistel 55 aastat ning meestel 60, kuid see ei ole pensionisüsteemi seisukohalt jätkusuutlik. Teised nõuandjad soovitavad muuhulgas maksureformi, mis vähendaks ettevõtete maksukoormust.

Reaalsissetulekud
Suured reformid võivad olla Venemaal aga väga ebapopulaarsed. Perekondade reaalsissetulekud on vähenenud üle nelja aasta järjest. Vaesuses elavate inimeste osakaal on 14%. 2013. aasta oli see 11%. Analüütikud hoiatavad, et vaesus on tegelikult suurem.