Venemaa majandusele prognoositakse järsku kukkumist
Venemaa majandust tabas kevadel topeltkriis. Nüüd hakkavad tulema täpsemad prognoosid, kirjutas Helsingin Sanomat.
RBK kirjutas teisipäeval, et Venemaa majandus kukkus aprillis prognoosi kohaselt nominaalselt 28 protsenti ja inflatsiooniga korrigeeritud oli langus 20 protsenti. Kolmapäeval lausus Venemaa asepeaminister Tatjana Golikova, et koroonaviirusest tingitud isolatsiooni käigus võis tööpuudus kasvada 29,5 protsendini.
Kaks šokki, mis Venemaa majandus tabasid, olid nafta hinna kukkumine ja koroonaviiruse levik.
Nafta hakkas odavnema juba märtsi alguses. Naftakartell OPEC ja teised naftatootjad ei jõudnud tootmise piirangu kokkuleppeni. Hinnakukkumine hoogustus, sest koroonakriis tõi liikumispiirangud ja nõudluse languse.
Venemaal kehtestati aprillis karmid liikumispiirangud, mis mõjutas suurt osa majandusest.
Venemaa presidenti Vladimir Putin lõpetas 11. maist niinimetatud mittetööpäevad ehk ülevenemaalist kehtivat isolatsioonipiirangud. Sellest kuupäevast läks piirangute otsustamine piirkondlikule tasemele.
Uudisteportaali Meduza andmetel oli selle otsuse põhjus peaasjalikult rahanduslik. Piirangud osutusid majandusele liiga kulukaks.
Esmaspäeval avalikustati enam kui 30 ökonomisti küsitlus, mille kohaselt ei jõua majandus läinud aasta tasemeni enne 2022. aasta keskpaika, kirjutas Nezavisimaja Gazeta. Veel aprillis oodati, et see juhtub tuleva aasta lõpuks.
Venemaa fondihaldusfirma Russki Fond direktor Sergei Vasiljev ütles kolmapäeval Kremlimeelsele Komsomolskaja Pravdale, et piirangute majanduslik mõju on hiiglaslik ja võrreldav 1990-ndate alguse olukorraga.
Prognoosid põhinevad Venemaa rahandusministeeriumi eelarveandmetel, kes saab omakorda informatsiooni majandusarenguministeeriumilt.
Soome keskpanga majandussuuringute instituudi Bofiti vanemökonomisti Heli Simola sõnul vaadatakse nüüd kõiki indikaatoreid, kuid see pole kogu aeg nii olnud. Ta peab prognoose usaldusväärseteks. Üldine vaade on selline, et tänavu langeb Venemaa majandus 5-6 protsenti.
Kuna sääste on vaid vähemusel, lööb majanduslangus peresid laialdaselt. Paljudel peredel on suured võlad. Osad inimesed asusid tarbimist rahastama laenudega. Vaesus võib oluliselt kasvada ja eriti on ohus keskklass.
„Eelmises, 2014.-2015. aasta kriisis kasutasid paljud oma säästud ära ja neil ei olnud aega uute säästude kogumiseks, sest reaalsissetulek on pikka aega langenud,“ ütles Simola.
Venemaa ettevõtjad, kes kaebasid väikeste ja karmidel tingimustel toetuste üle, on eriti rahulolematud. Putin lubas, et karantiini ajal saavad inimesed jätkuvalt palka. Paljud ettevõtted on tegevuse lõpetanud, sest raha ei ole.
