Kõik kolm suuremat lääne reitinguagentuuri S&P, Moody’s ja Fitch andsid Lukoilile ja Norilski Niklile eelmisel aastal erakapitalile kuuluvate Vene tööstusettevõtete seas kõige kõvema krediidireitingu.   

Norilski Nikli aktsiate turuväärtuseks hinnatakse 40 miljardit dollarit ja ettevõtte suurimad kaevandused ei asu Siberis Norilskis, nagu firma nimest võiks arvata, vaid Eestile hoopis lähemal, kuigi samuti teisel pool põhjapolaarjoont – Murmanski oblastis otse Norra piiri lähedal Zapoljarnõis. Seal paiknev Severnõi Gluboki nimeline kaevandus on üldse üks maailma suuremaid niklikaevandusi.

Zapoljarnõi kaevandused alluvad Koola metallurgiakombinaadile, mille direktor Jevgeni Potapov on Venemaa uue põlvkonna tippjuht. Lääne ajakirjanikega tahab ta, kas või nui neljaks, rääkida inglise keeles. Isegi 300 meetri sügavusele kaevandustesse laskudes laseb ta välismaalaste jaoks kaasas kanda kastitäit Perrieri mineraalvett.

Potapov teab, millest tuleb lääne ajakirjanikele rääkida. Keskkonnast. Ükskõik mis teemast ta alustab, aga lõpuks jõuab peaaegu alati keskkonnani välja. “See on meile väga oluline, sest asume ju Euroopa piiril,” selgitab Potapov.

Enne ainult lagastati

Ta väidab, et süsihappegaasi õhkupaiskamist on tema juhtimisel töötavad kombinaat ja kaevandused viimase kümne aastaga vähendanud kaks korda. Kui Nõukogude ajal lasime taevasse aastas 250 000 tonni jäätmeid, siis nüüd ainult

40 000 tonni, toetab direktorit Koola metallurgiakombinaadi peainsener Konstantin Demidov.

Kombinaat peab sisuliselt üleval Koola poolsaare suurimat, Lapi kaitseala. Igal aastal laseb firma taastada endisi kaevandusalasid, kuhu istutatakse tuhandeid noori puid. Rekultiveerimise käigus tuuakse kohale mitte ainult istikud, vaid ka uus pinnas. “Nõukogude ajal ei mõelnud siin keegi sellele, mis mõju on kaevandustel ja kombinaadil keskkonnale. Lagastati täie hooga,” ütleb Potapov.

Venemaal on hakatud pöörama keskkonnaküsimustele rohkem tähelepanu. Tipp-poliitikute retoorikas on see sisuliselt uus teema, mille tõstatas praeguses presidendivalimiste kampaanias tulevane Kremli valitseja Dmitri Medvedev. Ka lahkuv president Vladimir Putin on hakanud sel teemal sõna võtma.

Norilski Nikkel on maailma suurim niklitootja, kelle osa moodustab maailmaturust ligi viiendiku. Lisaks on ettevõte maailma suurim pallaadiumitootja, pool selle väärismetalli maailmatoodangust tuleb just Norilski Niklist.

Niklit kasutatakse näiteks mobiiltelefonide akude tootmiseks, lennukimootorite valmistamiseks, elektroonika- ja autotööstuses.

Firma suuromanikud on kaks Vene oligarhi Vladimir Potanin ja Mihhail Prohhorov, kelle mõlema varandust hinnatakse rohkem kui 20 miljardile dollarile.

Aasta tagasi teatas Prohhorov, et lahkub Norilski Nikli peadirektori kohalt ning müüb oma aktsiad Potaninile. Ootamatult mõtles ta aga ümber, ostis turult ettevõtte aktsiaid juurde ning omandas Potaninist hoopis suurema osaluse. Lühikese ajaga muutusid endised partnerid konkurentideks.

Viimaste uudiste järgi võib Prohhorov müüa oma osaluse hoopis kas Roman Abramovitšile või Oleg Deripaskale. Eelmisel nädalal tuli aga teade, et Norilski Nikli aktsiate vastu on tundnud huvi suurte metallurgiakombinaatide ja ajalehe Kommersant omanik Ališer Usmanov, keda peetakse väga lähedaseks Venemaa järgmisele presidendile Dmitri Medvedevile.

Juba ongi ajakirjanduses viidatud, et Kreml võib olla huvitatud Norilski Nikli üle kontrolli saavutamisest. Samamoodi nagu mõni aasta tagasi saavutati kontroll Venemaa suurima teemantide kaevandaja ja tootja Alrosa üle.

Rikkaim poissmees

42-aastast ja silmapaistvalt pikakasvulist Prohhorovi peetakse Venemaa rikkaimaks poissmeheks, kelle tegi üle maailma kuulsaks vahistamine aasta tagasi Courcheveli talikuurordis. Prantsuse politsei pani tal käed raudu, süüdistades teda prostitutsiooni vahendamises.   

47-aastane Potanin on üks neid oligarhe, kes seisid 1996. aastal selle taga, et Boriss Jeltsin valiti teist korda presidendiks. Tollal oli tal väga tugev mõjujõud, lühikest aega töötas ta isegi Venemaa asepeaministrina. Potaninit peetakse 1990-ndate keskel Venemaal väga populaarse nn aktsiate tagatisel erastamise idee autoriks. Erinevalt mõnest teisest oligarhist säilitas ta Putini ajal oma varanduse.

Kuid Norilski Nikli säilitamine õnnestus meestel napilt. 2000. aastal, pärast Putini võimuletulekut, teatas riigiprokuratuur, et hakkab uurima Norilski Nikli erastamist, mis toimus nende arvates liiga odavalt. Prohhorov teatas selle peale, et Kreml tegeleb väljapressimisega, aga maksis riigikassasse täiendavalt 140 miljonit dollarit.

Haare

Norilski Nikkel

on üleilmne firma

•• Venemaal on kaevandused Koola ja Taimõri poolsaarel.

•• Soomes on osalus Talvivaara kaevanduses.

•• Botswanas ja Lõuna-Aafrikas on suurosalus kaevandusfirmas.

•• Austraalias on firmal kuus kaevandust ning eraldi uurimiskeskus.

•• USA-s on neil kontrollpakk ühes Montana osariigi kaevanduskompaniis.

•• Kanadas kuulub neile väikeosalus ühes kaevanduskompaniis.