Venemaa ametlik seisukoht on aga see, et põllumajanduse arendamise jutu varjus plaanitsevad Lääne ettevõtted maailma üle võtta.

Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretär Nikola Patrušev ütles teisipäevasel kohtumisel Shanghais, et Lääneriigid plaanivad Ukrainas kasvatama hakata geneetiliselt muundatud kultuure. Tema arvates on see rumal eesmärk: „Pehmelt öeldes, Euroopa ei ole selliste toodete turule tulemisega nõus."

„On muutunud ilmselgeks, et lääneriigid ei soovi taastada Ukraina majandust. Tegelikult on nende plaan muuta Ukraina agraarriigiks," ütles mees Interfaxi andmetel.

Põllumajandusel on Ukraina majanduse taastumisel väga kriitiline roll. See on ka majanduslanguse üks oluline põhjustaja. Kunagi moodustas see sektor 20% riigi majandusest, nüüd on see umbes pool sellest. Ometi on üle poole riigi territooriumist põllumaa. Ukraina on siiski ka täna suur odra, maisi, päevalille ja suhkrupeedi tootja.

Ukraina põllumajandussektori areng on määrav ka assotsiatsioonilepingu lõplikul sõlmimisel Ukraina ja Euroopa Liidu vahel.

Geneetiliselt muundatud toidu viljelemine on Ukrainas kaua keelatud olnud. Keeld kehtib ka põllumajandusmaa müügi kohta. Välismaised põllumajandusega telegevad ettevõtted, kes Ukrainas kohal on, tihti rendivad maad. Eelmine president Viktor Janukovõtš suutis veel enne enda kukutamist kehtestada moratooriumi, mis tähendab, et põllumaa ost on keelatud kuni 2016. aasta alguseni.

Euroopa Liidu ja Ukraina vahel sõlmitud assotsiatsioonileppe üks osa puudutab aga tõepoolest geneetiliselt muundatud kultuure ning võimalust, et Ukrainas saaks sellist põllumajandusviisi harrastada.

Leppe järgi nõustus Ukraina muuhulgas moodsate ja taastuvate põllumajandusliku tootmisvõimaluste juurutamisega...seejuures lubati laiendada mahepõllumajanduslike meetodite ja biotehnoloogiate kasutamist.

Monsanto on tõenäoliselt tuntuim nimi geneetiliselt muundatud toitude valdkonnas. Nemad on öeldnud, et on Ukrainasse investeerimisest huvitatud. Ettevõte tegutseb ka Venemaal, aga mitte GMOde valdkonnas. Nad on varem tegutsenud ka Ukrainas.

Ei ole veel siiski teada, mil määdal on Ukraina end avanud GMOdele. Euroopa Liit muutis hiljuti seda liiki viljeluse kohta käivaid seadusi. Need lubaksid Euroopa turule GMOsid, mida varem siia ei lubatud.

Uus seadus võimaldab aga igal liikmesriigil ise otsustada, kas nad jäävad GMO-vabaks või mitte.

Praegu on kuus Euroopa Liidu liikmesriiki tuginenud liidu "kaitseklauslil" ning ei luba riiki GMOsid. Need on Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari ja Luksemburg.