Venemaa plaan põrmustab Ignalina uue jaama ehituse
Eilne Kaliningradi oblasti Balti tuumaelektrijaama keskkonnamõju hinnanguga tutvumine pani riigikogu majanduskomisjoni liikmed kahtlema, kas Eestil tasub jätkata osalemist konkureerivas Leedu Ignalina jaama projektis.
„Kui venelased stardivad Balti tuumaelektrijaama ehitamisega enne, siis pangad ei näe samasse piirkonda kavandatavas Ignalinas enam mõttekat investeerimisobjekti,” ütles majanduskomisjoni aseesimees Kalev Kallo.
„Leedu poole ebakindlus seab Eesti ette küsimuse, kas meil tasub Ignalina tuumajaamas osalemise peale edasi mõelda,” ütles majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.
Venemaa alustab juba tänavu Kaliningradi oblastisse ligi 2400-megavatise võimsusega Balti tuumaelektrijaama ehitamist. Leedu piiri lähedale Namani rajooni rajatava elektrijaama võimsus ületab mitmekordselt oblasti enda vajadused ja enamik toodetavat elektrienergiat kavatsetakse eksportida Euroopa Liitu.
Tuumaenergia agentuur Rosatom ehitab Kaliningradi vesijahutusega reaktorid, mida peetakse ohututeks, sest selle tehnoloogiaga pole seni maailmas tekkinud ühtegi inimohvritega õnnetust. „Kaliningradi reaktorid asuvad Eestist nii kaugel, et nende tegutsemisel ei ole meile praktiliselt mitte mingisugust mõju,” ütles majanduskomisjoni nõustanud akadeemik Endel Lippmaa. „Asja majanduslik mõju seisneb selles, et Ignalina tuumajaama ei ehitata ja venelased võtavad Balti tuumajaamaga oma kontrolli alla Läti ja Leedu elektrituru. Siin meenub mulle Lenini mõte, et see, kes valitseb energiat, see valitseb ka riiki.”
Suured kahtlused
Leedu seimi majanduskomisjon ei ole Balti tuumaelektrijaama keskkonnamõju arutanud, kuid ei näe ohtu Ignalina jaamale. „Minul on suured kahtlused, kas Kaliningradis tuumajaama üldse ehitama hakatakse,” ütles seimi majanduskomisjoni esimees Dainius Budrys. „Venelased peavad ennekõike vaatama, kuhu nad panevad kavandatava jaama poolt toodetava energia, sest neil ei ole selle edasi kandmiseks piisavalt võimsusi ega isegi kokkuleppeid selliste ülekandevõimsuste rajamiseks.”
Riigikogu uuris Balti tuumajaama
•• Venemaa välisministeerium palus Eestil heanaaberlikkuse korras avaldada tuumaprojekti kohta oma arvamust, ehkki rahvusvahelistest lepingutest tulenevat kooskõlastamise kohustust ei ole.
•• Keskkonnaministeerium koondab Eesti ametiasutuste ja organisatsioonide seisukohad Balti tuumaelektrijaama keskkonnamõju hinnangu kohta 19. veebruariks.
•• Tuumajaama esimene energiaplokk valmib 2015. aastal, teine 2016. aastal.
•• Vähem kui miljoni elanikuga Kaliningradi oblasti maksimaalne elektritarbimine on elektrijaama võimsusest neli korda väiksem, jäädes 500–600 megavati tasemele.
•• Venemaa tuumaenergeetika agentuur Rosatom on pakkunud välisinvestorile projektis 49-protsendist osalust.
