„Pensioniea tõstmise küsimus tuleb kiiresti otsustada. See lubaks pensionisüsteemi tasakaalustada ilma kindlustusmakseid suurendamata,“ vahendab Interfaks Siluanovi sõnu.

Rahandusminister märkis, et vastavalt seadusele peavad kindlustusmaksed kasvama alates 2018. aastast 22 protsendilt 26 protsendile, kuid praegustes tingimustes ei ole seda lihtsalt võimalik teha. Seega saaks majandus pensioniea tõstmisest kahekordse efekti.

Venemaa rahandusministeerium tahab pensioniiga tõsta ning tulevast aastast ka pensionide indekseerimist muuta vähendamise suunas. Sotsiaalministeerium on aga nende ettepanekute vastu. President Vladimir Putini juures toimunud eelarvearuteludel said kummagi poole esindajad oma arvamust tutvustada. Siluanovi kinnitusel ei ole mingit otsust veel langetatud. „Arutame seda edasi,“ kinnitas ta.

Siluanov on arvamusel, et pensioniea küsimus tuleb nagunii ära otsustada. „Kui me midagi ei tee, ületab mõne aasta pärast pensionäride arv töötavate inimeste arvu. Seda ei tohi juhtuda,“ lausus Siluanov lisades, et sisuliselt on Venemaal 100 pensionäri ülevalpidamiseks 120 töötajat. Samal ajal kui mujal maailmas on neid 150-160. „Ükski pensionifond ei pea sellele vastu,“ ütles Siluanov.

Siluanovi hinnangul tähendab pensionide indekseerimisel iga 1% eelarvele täiendavat kulu 70 miljardit rubla. Seega tähendaks praeguse 12,2% inflatsioonitasemega indekseerimine eelarvele ligi 800 miljardi rubla suurust lisakulu. Praegu on eelarves arvestatud 5,5% indekseerimisega ning rahandusministeerium tahab seda vähendada 4%ni.

Eelmisel nädalal kirjutas Vedomosti, et Venemaa valitsus arutab pensionivarade külmutamist veel aastaks.