Venemaa rikkuselt teine mees: oligarh, kes oluliselt teistest omasugustest erineb

Nõukogude Liidu lagunemise järgsel Venemaal läks lahti suur erastamise laine. President oli siis teatavasti Boriss Jeltsin ning tema ümber, nagu Venemaal kombeks, olid maiad ärimehed. Putin asendas hiljem paljud eelkäija sõbrad oma enda semudega. On aga üks väga suur erand, kirjutab Celebrity Networth.

See mees on Venemaa rikkuselt teine mees Mihhail Fridman, kelle vara väärtuseks hinnatakse 13,4 miljardit dollarit.

Mees sündis 1964. aastal Ukrainas, Lvivis, juudi perekonda. Tema esimene äritegevus sai alguse juba siis, kui ta õppis Moskva Terase ja Sulamite Instituudis. Nad hakkasid sõpradega tänavatel müüma teatripileteid ning neil oli ka väike diskoteek. Mõned aastad hiljem lõi ta koos sõpradega aknapesufirma, mille töötajateks olid üliõpilased, kes vajasid lisaraha.

1989. aastal alustas Fridman Alfa-Eco, mida täna tuntakse AlfaGroupi nime all. Kaasasutajateks olid klassikaaslased German Khan ja Aleksei Kuzmitšov. Täna on AlfaGroup Venemaa üks suuremaid erainvestorite gruppe. Neile kuulub osalusi nii nafta- kui gaasifirmades, pankades, kindlustuses ning telekommunikatsioonis. 1990. aastal lõi Fridman koos sõpradega Alfa-Banki, mis oli üks esimestest erapankadest Venemaal ning riigi suurim erakommertspank täna.

1996. aasta presidendivalimiste ajal oli Fridman üks „suurest seitsmest" oligarhist, kes tasusid Jeltsini valimiskampaania eest. Juba järgmisel aastal sai AlfaGroup endale 40% äsja erastatud Tjumeni Naftakompaniist (TNK). Dekaadi lõpus, kui toimus järgmine privatiseerimise laine, sai nende omaks veidi vähem kui 100% ettevõttest.

Ehkki Fridmanil on olnud ka teisi edulugusid, on TNK tehing tema jaoks olnud rahaliselt kõige magusam. 2003. aastal loodi koos British Petroleumiga ühisfirma TNK-BP. Käive kasvas 60 miljardi dollarini aastas - omanikud said väga rikkaks. Suhted olid aga keerulised ning 2011. aastal soovis British Petroleum oma osaluse müüa riigi omanduses olevale naftagigandile Rosneftile. Seda ettevõtet juhib Putini liitlane Igor Setšin. Putin soovis sellega oma võimu veelgi enam tsentraliseerida.

55-miljardiline tehing sai teoks 2013. aastal, veidi enne seda, kui naftahinnad hakkasid langema. British Petroleum sai 12,5 miljardit dollarit rahas ning peaaegu 20-protsendilise osaluse Rosneftis.

Miljardärist sõbrad TNK-st said 28 miljardit rahas ning mingit osalust ei saanud. Järgmisel aastal kukkus nafta hind ning Putin võttis üle Krimmi. Tulid sanktsioonid. Rosnefti väärtus kukkus ligi 50%.

Samal ajal kõndis Fridman minema suur summa taskus ning asutas Luxemburgis energiaettevõtte LetterOne. Hoides Putinist piisavat distantsi ei puuduta Fridmanit ka lääne sanktsioonid.

Mees erineb paljudest teistest rikastest Vene oligarhidest ka selles osas, et ta ei ela laia elu. Tal ei ole oma spordiklubi (näiteks Roman Abramovitš ja Chelsea) ega luksusjahte (nagu Vladimir Potaninil).

Selle asemel on ta võtnud missiooniks juudi kultuuri tugevdamise Venemaal ja mujal maailmas. Ta on Vene Juudi Kongressi ning Genesise Filantroopia Grupi looja.

Selline isevärki oligarh on Mihhail Fridman, Venemaa rikkuselt teine mees.

Loe riigi rikkaima mehe Potanini eduloo kohta siit.