Venemaa sõjaliste kulutuste kukkumine võib hakata mõjutama avantüüre välismaal

 (90)
Venemaa sõjaliste kulutuste kukkumine võib hakata mõjutama avantüüre välismaal
Vene lahingukopteridFoto: Scanpix/ TASS

Mullu kukkusid Venemaa sõjalised kulutused viiendiku võrra. Tegemist on kahekümne aasta esmakordse sõjaliste kultuuste vähenemisega. Suletumad rahakotirauad võivad hakata mõjutama Moskva tulevasi sõjalisi tegevusi, teatas kaitseuuringute mõttekoda SIPRI.

Venemaa on 2014. aasta Ukrainalt Krimmi võtmise ja Süüria konflikti sekkudes näidanud oma sõjalist võimekust, kuid edasi võivad tegevused saada pärsitud rahapuuduse tõttu.

Kui mullu kasvasid üleilmselt sõjalised kulutused ühe protsendi võrra 1,739 triljoni dollarini, kukkusid Venemaa sõjalised kulutused inflatsiooniga korrigeeritult viiendiku võrra ja ulatusid 66,3 miljardi dollarini, kirjutab Reuters.

Enne läinud aastat vähenesid Venemaa sõjalised kulutused viimati aastal 1998, kui Venemaa majandus kukkus kokku ja Venemaa kuulutas välja siseriikliku võla osas riigi maksejõuetuse.

Venemaa kuni 2020. aastani kulueelarve kohaselt peaksid 2017. aastaga võrreldes jääma Venemaa sõjalised kulutused senisele tasemele või suisa inflatsiooniga korrigeeritult vähenema, prognoosis SIPRI vanemteadur Siemon Wezeman.

„See avaldab väga selget otsest mõju hangetele ja operatsioonidele,“ ütles ta.

Venemaa kukkus maailmas sõjalistelt kulutustelt neljandaks. Saudi-Araabia ületas sõjaliste kulutuste poolest Venemaad.

„Venemaal on vajadus näidata, et tegemist on jätkuvalt suurjõuga ning seda saab teha näiteks Süürias ja Atlandi ookeanil laevastikuga liikudes,“ märkis ta. „Kuid ka seal toimuvad suured kulukärped.“

Seotud lood:

Venemaa rahalise seis on haavatav Lääne sanktsioonide ja nafta hinnalangusest tingitud majanduslanguse järel. Kallim nafta aitas Venemaa majanduse mullu taas 1,5 protsendise majanduskasvuni, kuid valitsuse eesmärk oli kahe protsendine majanduskasv.

Ekspordist sõltuv majandus on kohanenud madalamate toorainehindadega kui aastal 2014.

Venemaa president Vladimir Putin kutsus üles suurendama kulutusi elatustaseme tõstmisele, tervishoiule ja haridusele. Mõnede ametnike sõnul tuleb nende programmide raha väiksematest sõjalistest kulutustest.

Märtsis teatas Kreml, et järgneva viie aasta jooksul kärbib riik kaitseelarve väiksemaks kui kolm protsenti majanduse kogutoodangust.

Maailma suurimate kaitsekulutustega on USA, kes kulutab 35 protsenti kogu maailma sõjalistest kulutustest. Kui 2016. ja 2017. aastal oli USA kaitseeelarve suhteliselt muutumatu, kuid tänavu peaks kulutused oluliselt kasvama.

Kui veel 2008. aastal oli Hiina osa maailma kaitsekulutustes 5,8 protsenti, siis läinud aastal kasvas see 13 protsendini maailma sõjalistest kulutustest.