Venemaa tõusis Eesti suurimaks ekspordipartneriks
Käesoleva aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes kaupade eksport Eestist 12%, import Eestisse aga 14%, , teatas statistikaamet.
Kaubavahetuse puudujääk oli 95 miljonit eurot, mis mõnevõrra suurenes võrreldes mulluse juuliga. Eestist eksporditi kaupu kõige rohkem Venemaale, 14,8% Eesti koguekspordist, Rootsi 14,6% ning Soome 14%.
Eesti koguekspordi suurenemist võrreldes möödunud aasta juuliga mõjutas enim väljaveo suurenemine Venemaale, mis kasvas 35% ja Belgiasse, mis kasvas 3,5 korda, peamiselt põlevkiviõli väljaveo suurenemise tõttu.
Eksport Rootsi aga vähenes kuus protsenti. Venemaale eksporditi kõige rohkem mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid ning värvaineid, Rootsi elektriseadmeid, kütust, puitu ja puittooteid ning Soome elektriseadmeid, mööblit, raud- ja terastooteid.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest, mis oli kokku 15% Eesti koguimpordist, Rootsist 11% ja Saksamaalt 10%. Eesti koguimpordi suurenemist mõjutas kõige rohkem sisseveo suurenemine Soomest ja Venemaalt, ehk vastavalt 34% ja 87%.
Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid.
Eestist eksporditi juulis enim masinaid ja seadmeid, mis moodustas 30% Eesti koguekspordist, mineraalseid kütuseid sealhulgas bensiin, põlevkiviõli, elektrienergia 17% ning metalle ja metalltooteid 10%.
Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta juuliga mõjutas kõige rohkem mineraalsete kütuste ning masinate ja seadmete väljaveo suurenemine oli vastavalt 30% ja 6%. Vähenes aga puidu ja puittoodete väljavedu kokku 10%.
Juulis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid, kokku 30% Eesti koguimpordist, mineraalseid kütuseid 16% ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu 10%. Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes oluliselt masinate ja seadmete ning mineraalsete kütuste sissevedu, mis oli vastavalt 12% ja 21%.
Võrreldes tänavu juuniga suurenes juulis eksport kaks protsenti ja import protsendi.
Ekspordi suurenemist mõjutas kütuste (sh kütteõlid) väljaveo suurenemine, samas vähenes aga puidu ja puittoodete väljavedu.
Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks juulis veidi halvenes, augustis aga paranes.
Eurostati andmetel on sama näitaja langustrendis nii Soomes kui ka suurima majandusega Saksamaal — halvenemine algas selle aasta märtsis ning jätkus ka augustis.
