Kreml ja valitsus on kokku leppinud, et meeste pensioniiga tõuseks viie aasta võrra 65 aastani ning naistel kaheksa aasta võrra 63 aastani, kinnitasid kaks seadusemuudatuse ettevalmistamisega seotud allikat.

Seni on kokku leppimata mõned olulised detailid nagu üleminekuperioodi pikkus ning kui palju limiteerida varast pensionile minekut teatud töötate kategooriatele. Plaani arutatakse valitsuses järgmisel nädalal. Kuna muudatuse peab heaks kiitma parlament, võib sellesse tulla muudatusi.

Venemaa praegune pensioniiga on maailma üks madalamaid. Kuna tööealiste arv lähiaastakümnetel väheneb, sunnib penisonide maksmise surve kas makse tõstma ja valitsust laenu võtma või väljamakseid vähendama. Juba praegu moodustab pension palgast umbes kolmandiku. Venemaa on vajalikku sammu aastaid edasi lükanud, sest kardetakse rahva pahameelt. On ju vanemaealised valijad president Vladimir Putini kindlamad toetajad.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev kinnitas mais parlamendile, et on aeg pensioniea muutmise otsus langetada, sest praegune süsteem kehtestati juba 1930-ndatel , mil eeldatav eluiga oli 40 aastat. „Elu Venemaal on sellest ajast muutunud,“ kinnitas ta.

Planitav reform võib tähendada, et pensioniraha puudujääk, mis praegu on 3% SKTst, väheneb aastaks 2024 2%ni. Kui muutusi ei tehtaks, siis kasvaks puudujääk selleks ajaks 6%ni. Gazprombanki analüüsi kohaselt lubaks reform selle ajaga kokku säästa 2 triljonit rubla ( umbes 30 miljardit dollarit).

Pensioniperioodi lühendamine aitaks ka tasandada töötajaskonna vähendamise mõju. Just töökäte vähenemine on üks peamine kiirema majanduskasvu takistaja. Kui pensionile jäämise iga ei muudeta, siis Gazprombanki analüüsi kohaselt väheneks tööeas olevate inimeste arv järgmise kuue aasta jooksul enam kui nelja miljoni inimese võrra, samas kui pensionäride arv kasvaks kolme miljoni võrra.