Reede õhtul valitsuse parlamendile esitatud eelarvekavast nähtub, et kärped puudutavad väga laia skaalat alates tervishoiust ja haridusest ning lõpetades kaitsekulutustega.

Briti majandusleht Financial Times kirjutab, et kasinusmeetmete sügavus ajal, mil Venemaa majandussurutise põhi hakkab mööda saama, kuid sissetulekud jätkuvalt langevad, iseloomustab eredalt, kuivõrd suure hoobi on nafta hinnalangus riigi rahaseisule tegelikult andnud.

Venemaa valitsus prognoosib, et sel aastal kahaneb riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) 0,6%. See on juba kolmas langusaasta. Tulevaks aastaks oodatakse 0,6% kasvu.

Analüütikud märgivad, et Venemaa riigiduuma võib olla vastu elarvesse peidetud militaarkulude vähendamisele.
„Kui eelarvekava vastu võetakse, võib see kokkuvõttes tähendada, et reaalsed kaitsekulutused vähenevad,“ lausus Birminghami ülikooli Venemaa kaitsekulutuste ekspert Julian Cooper. Tema arvutuste kohaselt peaks aastaks 2019 Venemaa reaalsed militaarkulutuse olema enam kui 15% madalamad kui 2015. aastal.

Lisameetmed nagu riikliku naftafirma Rosnef aktsiate müük aitavad samuti puudujääki leevendada, kuid seda ainult lühiajalises perspektiivis.

Venemaa valitsus tahab eelarvepuudujääki selle aasta 3,7% tasemelt SKT-st vähendada 2019. aastaks 1,2% tasemele. Selle eesmärgi täitmiseks tahetakse tuleva aasta eelarves föderaalkulutusi vähendada 1% võrra, 2018. aastal 1,3% ja 2019. aastal 0,33%.

Valitsuse plaan näeb ette tuleval aastal tervishoiukulude vähenemise 466 miljardi rublani ehk võrreldes selle aastaga oleks langus 22%.

Moskva kõrgema majanduskooli hinnangul tähendaks kärpeplaan, et tervishoiu- ning hariduskulud saaksid sisemajanduse kogutoodangust (SKT) väikseima suutäie alates 2006. aastast.
Vedomosti kirjutab, et selline kärpimine tooks Venemaa kolmanda maailma riikide tasemele.

Võrdluseks jäävad Venemaa kaitsekulutused rahvusvaheliste mõõdikute kohaselt jätkuvalt kõrgeks -23,7% kogu eelarvest ning 4,7% selle aasta SKTst.