Venemaa võib sanktsioonide tõttu kaotada 15% kullavarudest

Venemaa keskpank peab rahvusvaluuta rubla kurssi toetama, misläbi keskpanga kullavarud kahanevad septembri alguse 465 miljardi dollari tasemelt selle aasta lõpuks 450 miljardile ning järgmise aasta lõpuks 400 miljardile dollarile, lausus Fitch Raitingsi korraldatud konverentsil agentuuri direktor Aleksandr Danilov.

„Keskpangal tuleb valuutat müüa,“ vahendab Vedomosti Danilovi sõnu.

USA ja Euroopa Liidu finantssanktsioonid on Venemaa laenuandjad välisfinantseerimisest praktiliselt ära lõiganud. Sanktsioonid sätestavad, et ettevõtetele võib le laenuraha anda 30 päevaks. See tähendab Danilovi sõnutsi, et raha kaasata ei ole võimalik. „Keegi ei hakka riskima. On risk, et mingite tehniliste põhjuste tõttu minnakse sellest ajast üle,“ rääkis Danilov. See tähendab, et sanktsioonid on Venemaa pankade jaoks välispankadega repoturu sulgenud, lisas ta.

Venemaa majandusministeeriumi osakonnajuht Maksim Oreškin tõdes, et maksebilanssi on sanktsioonid juba mõjutanud ning see on võrdne 2 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Just selline on välisturgude sulgumise hind.

Šoki on toonud ka toornafta hinnalangus juunikuiselt 110 dollarilt praegusele 93 dollarile barreli eest. Majandusministeeriumi hinnangul tähendab 17 dollari suurune langus ekspordi vähenemist 55 miljardi dollari võrra aastas. See on samuti umbes 2 protsenti SKTst.

Kokkuvõttes tähendab see maksebilansi jaoks umbes 100 miljardi dollari suurust negatiivset mõju.

Venemaa eelarvele on suurim risk nafta hind. Prognoosid näevad tuleva aasta hinnaks 100 dollarit. Eelarves nähakse ette 11% kulude kasv, mida peaks katma nafta- ja gaasituludest ning laenudest 800 miljardi rubla mahus siseturul ning seitsme miljardi mahus välisturul. „Igasuguste riskide realiseerumine tulude vallas kajastub kohe reservides,“ selgitas Oreškin. Eelarvekavas on arvestatud võimalusega, et tuleval aastal kulutatakse reservfondist 0,5 triljonit rubla.