Venemaal võib seis hapuks minna: puhtast veest võib saada väärtuslikem ressurss
Mongoolia piiri ääres asuv Baikali järv on eluks vajalik ümberkaudsetes linnades elavatele inimestele. Siin asub 1/5 maailma puhtast veest (kui mitte arvestada seda osa, mis on jäätunud olekus). Elanikud saavad siit lisaks joogiveele ka elektrit ning põllumajandusvett.
Viimase nelja kuuga on vee tase langenud nõnda madalale, et eksperdid peavad olukorda kriisiks - see võib viia Venemaal konfliktini, mille keskmes on vesi.
Järve veetase on 30 aasta madalaim ja eksperdid arvavad, et tase langeb veelgi, seni, kuni mägedel sulama hakkav lumi ja kevadised vihmad hakkavad järve taas täitma. See võib juhtuda aprilli lõpus või mai keskel.
Teadlaste sõnul on probleemil kaks allikat - kliimamuutused ning üha suurem hüdroelektri tootmine.
Eelmise aasta ebaharilikult kuiva suve ja sügise tõttu sai Baikal juurde vaid 67% sellest lisaveest, mis tavaliselt on saadud. Ekspertide hinnangul kukub see 2015. aasta esimeses kvartalis 50% peale varasemast.
Samal ajal töötavad hüdroelektrijaamad endisel võimsusel ning võtavad jõevett enda reservuaaridesse.
Juba on pinged ka tekkimas. Burjaatia vabariigi territooriumi elanike kaevud jooksevad järjest veest tühjaks ning piirkonna kalandussektor vireleb, sest kalade arv aina väheneb.
Irkutski oblasti inimesed nõuavad, et nad saaksid jätkuvalt järvele ligi ehkki selle tase on oluliselt langenud. Neilegi annab järv nii vett kui elektrit.
„Teretulemast veesõdade aega Venemaal," ütles ekspert Alexander Kolotov. „Veest on saamas riigi kõige väärtuslikum ressurss."
Hüdroelektrijaamade töö muudab väidetavalt viletsamaks ka järvevee kvaliteeti, sest sinna pääseb üha vähem mikroorganisme.
Hullem ootab ees?
Mõned eksperdid on arvamusel, et Baikali järve pidev kahanemine on märk sellest, et Venemaad on ees ootamas hullemad ajad.
Ekstreemsed ilmad toovad veetaseme kõikumisi ette üle kogu riigi. Riigi enda meteoroloogiainstituudi 2014. aasta raportist tuleb välja, et kliimamuutuste tõttu on Venemaad ees ootamas enneolematud ja ettearvamatud põuad ja üleujutused.
„Venemaa jääb selliseks piirkonnaks, kus kliima soojenemine 21. sajandil on tunduvalt kõrgem keskmisest," hoiatas raport.
Venemaa keskkonnaminister Sergei Donskoy ütles hiljutisel kohtumisel New Dahlis, et riigis on ohtlikke loodusnähtusi viimastel aastatel igal aastal olnud 6-7% enam kui eelmisel. Nende number lähimal aastakümnel kahekordistub.
On aga ka eksperte, kes arvavad, et kogu lugu ei ole üldse nii dramaatiline ja et kohest ohtu ei ole. Järvevee tase on varemgi langenud ning negatiivset mõju see avaldanud ei ole.
See on väike lohutus kohalikele inimestele. Burjaatia elanik Natalia Tumureeva ütles, et piirkonnas on juba ligi 27 000 majapidamist, kellel vett ei ole - kaevud on tühjaks jäänud.
Nad on loonud mittetulundusühingu ning koos teiste sarnaste ühingutega püüavad nad eelkõige võidelda hüdroelektrijaamade tegevuse vastu. Mitte, et need tegevuse lõpetaks, kuid mõtleks, kuidas järve säästa.
Ekspertide sõnul peavad kohalikud siiski harjuma ideega, et aeg-ajalt neil vett ei ole. „Neil piirkondadel on kindlasti vaja kohaneda uute oludega," rääkis WWFi kliima- ja energiaprogrammi juht Alexey Kokorin.
