Venezuela president, kes hiljuti kuulutas pool riigist käibel olevast rahast ehk sajabolivarised rahatähed kehtetuks, teatas, et kehtetud rahatähed kehtivad kuni 2. jaanuarini. Suurima nimiväärtusega rahatähtede käibelt kõrvaldamine tõi kaasa süvenenud sularahapõua, vägivaldsed protestid ja rüüstamised.

President Nicolas Maduro pikendas raha kehtivust, kuna uued suure nimiväärtusega rahatähed ei ole riiki jõudnud. Maduro süüdistas selles, et kolm lennukitäit raha riiki ei saabunud, „rahvusvahelist sabotaaži.“ Milles see sabotaaž seisnes, ei ole teada.

Reedel ja laupäeval muutusid protestid vägivaldseks vähemalt kuues linnas – Maracaibos, Ciudad Bolivaris, El Callaos, Tumeremos, Santa Elenas ja Guasipatis.

Valitsus lubas 100-bolivarised vahetada uue suurema nominaaliga rahatähtede vastu ja lasta need neljapäeval ringlusesse, kuid ei suutnud seda organiseerida.

Maduro ütles laupäeval, et „oleme rahvusvahelise sabotaaži ohvrid, kuna raha on trükitud, kuid seda ei saa Venezuelasse saata.“

Võimalik, et Venezuela jättis rahatrüki eest maksmata nagu on riigil kombeks olnud varasemate rahatähtede trüki puhul. Kuuldavasti tahtis keskpank uusi rahasid trükkida, kuid seni riigile raha trükkinud ettevõtted keeldusid, sest arved on maksmata. Seetõttu otsis Venezuela uusi rahatrükkijaid, sealhulgas pidas keskpank läbirääkimisi ka Venemaa Gosznakiga, kirjutas Bloomberg aprillis. Võimalik, et rahvusvaheliseks sabotaažiks nimetab president seda, et kui kauba eest ei ole tasutud, siis seda kätte ei anta.

Ühtlasi jättis riik kuni 2. jaanuarini suletuks piirid Brasiilia ja Kolumbiaga, et väidetavalt smugeldajate poolt sinna kokku kuhjatud 100-bolivariseid ei saaks riiki tuua.