Veoautotootjaid ähvardab kartellikokkuleppe eest rekordtrahv

 (4)
MANi veoauto.
MANi veoauto.truck.man.eu

Euroopa suured veoautotootjad on pannud kõrvale 2,3 miljardit eurot, et maksta ära Euroopas kartellikokkuleppe eest ähvardav hiigeltrahv. Kuuest veoautotootjast – DAF, MAN, Daimler, Iveco, Scania ja Volvo –koosnenud kartell sõlmis Euroopa Komisjoni uurimise andmeil hinnakokkuleppeid ning pidurdas uute hetimete vähendamise tehnoloogiate turuletoomist.

Euroopa Komisjon teeb veoautotootjate kartelliasjas otsuse kindlasti sel aastal, aga ilmselt koguni lähinädalatel, kirjutas Financial Times. DAF on trahvi tasumiseks pannud kõrvale 850 miljonit eurot, Daimler 600 miljonit, Iveco 450 ja Volvo 400 miljonit.

Volkswagenile kuuluv MAN, kes Euroopa Komisjonile kartellist teatas ja uurimisel koostööd tegi, pääseb üsna tõenäoliselt trahvist, nagu see kartellijuhtumitel tavaks on. Scania, teine Volkswageni omanduses veoautotootja, pole aga trahviks veel valmistunud, ehkki möönas trahvimise võimalikkust oma viimases aastaaruandes.

Euroopa Liidu konkurentsivoliniku Margrethe Vestageri juhtimisel läbiviidud uurimise dokumendid, millest osa on ka Financial Timesi ajakirjanikeni jõudnud, näitavad, et 14 aasta jooksul, aastatel 1997 kuni 2011 koordineerisid autotootjad omavahel uute kütusesäästu- ja heitmete vähendamise tehnoloogiate juurutamist ning nendega seoses hindade tõstmist.

Seotud lood:

Vestager on rõhutanud, et Euroopas on 600 000 autovedudega tegelevat firmat, enamasti väikeettevõtjad ning veoautotootjate hinnakokkulepped on raskendanud nende äri, kuid mitte ainult, sobing on tõstnud ka kõige maitsi transporditava hindu, toidust mööblini.

Euroopa veoautoturgu täielikult kontrollivate ettevõtete suhtes algatatud kartelliasja raames puistasid inspektorid aastal 2011. kõigi kuue firma peakortereid. 2014. aastal avaldas Vestager esialgse süüdistuskokkuvõtte.

Ettevõtete juristid on Financial Timesi teatel hoiatanud, et seni trahvideks kogutud summast ei pruugi piisata, komisjon võib nõuda palju suuremat trahvi. ELi reeglite kohaselt võib trahviks nõuda 10% ettevõtete globaalsest aastakäibest, mis teeks trahviks kokku 10,7 miljardit eurot.

Kuid niigi on tulekul Euroopa Liidu ajaloo konkurentsitult suurim kartellitrahv. Senine rekord on aastast 2012, kui hinnakokkulepete eest trahviti teleri- ja monitoritootjaid kokku 1,4 miljardi euroga.