Eesti liikluskindlustuse fondi (LKF) andmetel põhjustasid eelmisel aastal veo- ja vedukautod 1612 liiklusõnnetust.

Kuigi arvuliselt põhjustavad enim liiklusõnnetusi traditsiooniliselt sõiduautod - 2010. aastal 24 472 korral -, on liikluses osalevate sõidukite hulka arvesse võttes raskeveokid neist tunduvalt ohtlikumad.

Eelmisel aastal põhjustasid raskeveokid iga 1000 sama liiki kindlustatud sõiduki kohta 87 liiklusõnnetust. See tähendab, et liiklusõnnetuse põhjustas neist iga kaheteistkümnes. Sõiduautodest põhjustas liiklusõnnetuse iga seitsmeteistkümnes.

"Kindlasti on oluline see, et keskmine veoauto osaleb liikluses aktiivsemalt kui sõiduautod. Samas ei saa see olla ainus põhjus. Kui Maanteeameti tellitud uuringu kohaselt oli veoautode keskmine läbisõit 2009. aastal ainult kuus protsenti suurem kui sõiduautodel, siis samal aastal oli veoautode kahjusagedus 23 protsenti suurem," ütles liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernits.

"2010. aasta kohta läbisõidu andmed hetkel veel puuduvad. Kindlasti teevad veokid sõiduautodest ohtlikumaks ka nende suuremad mõõtmed, mass ning kehvem manööverdusvõime".

Ka veoautode poolt põhjustatud keskmine kahju on olnud olenevalt aastast 30 protsenti kuni 40 protsenti keskmisest liikluskahjust suurem.

Kui vaadata veoautode põhjustatud liiklusõnnetuste situatsioone, siis paistavad silma reavahetuse manöövrist tingitud liiklusõnnetused ning juhtumid, kus kahju põhjustati tee ääres või kohal olevale varale (näiteks pargitud sõiduk, varikatus või trolliliinid).

Kui kõigi liiklusõnnetuste puhul jääb reavahetusel toimunud liiklusõnnetuste osakaal mõne protsendi piiridesse, siis veoautode puhul on nende osakaal 11 protsenti.

Nagu nähtub, on veokite risk sattuda liiklusõnnetusse ning liiklusõnnetustega kaasnevad kahjud keskmisest oluliselt suuremad.

LKFi arvates tuleks vältida tegevusi, millega võib kaasneda veokite liiklusohtlikkuse tõus ja liiklusohutuse suurendamiseks tuleks kaaluda järgmist:

1) suurendada ettevõtte vastutust veokijuhi töö- ja puhkeaja normide ületamisel, lubatud sõidukiiruse ületamisel või liiklemisel tehniliselt mittekorras sõidukiga (sh lubatust suurema massiga sõidukiga). Suurem vastutus sunnib ettevõtteid tõhusamalt kontrollima enda töötajate tegevust ning väheneb tõenäosus, kus veokijuhile antud tööülesannet ei ole võimalik liiklusnõudeid rikkumata täita;

2) tõhustada senist veokijuhtide sõiduvõimekuse kontrolli, rakendades sealjuures kaasaegseid sõiduvõimekuse hindamise meetodeid;

3) kehtestada ka bussidele ja veokitele talverehvide kasutamise nõue;

4) kehtestada nõue, et veokid oleks talvisel ajal varustatud lumekettidega ning neid talviselt ekstreemsetes ilmaoludes ka kasutataks.

LKFi hinnangul tuleb autoettevõtjate massipiirangu suurendamise nõuet käsitleda laiemalt. Piirangute suurendamist saab kaaluda alles peale seda, kui teede seisukord ning liiklusohutusalane keskkond on selleks ette valmistatud. Vastasel korral on oht, et riski suurenemise tulemusena tekkivad kahjud ületavad autoettevõtete poolt prognoositud kasu.