Vesilennukiangaarid läksid remonti


Vesilennukiangaarid läksid remonti
Pärast remonti pääsevad inimesed taas praegu eluohtlikuks muutunud lagunenud angaaridesse. Seal leiab uue kodu allveelaev Lembit.Repro

Tallinna Lennusadama remonditud vesilennukiangaare saab külastada tuleva aasta juulis.

Eile pärastlõunal kuulutasid Nordeconi omaniku Toomas Lumani ja president Toomas Hendrik Ilvese vasaralöögid allveelaeva Lembit mälestustahvlile avatuks viimaste aastate ühe suurema kultuurivaldkonna ehitusprojekti – meremuuseumi Lennusadama angaaride remondi.

Kultuuripealinna programmijuhi Jaanus Rohumaa sõnul peaks saama järgmisel juulil avatavatest angaaridest plaanide kohaselt üks nurgakive Tallinna merele avamise ürituses. „Siit edasi jääb peagi valmiv Kultuurikatel ja küll midagi tehakse ka Patareiga, mis kokku avab Tallinna taas merele,” sõnas Rohumaa.

Sama põhimõtet rõhutas Ilves, kes avaldas kurbust, et peagi 20-aastaseks saavas Eesti Vabariigis leidub kohti, kus valitsevad endiselt okupatsiooniajast pärit laga ja suletus. „Meri on Eesti kontakt Euroopaga ja meri peaks olema Tallinna esi-, mitte tagakülg,” lisas ta.

KOKO Arhitektide projekti järgi taastab 1917. aastal valminud ainulaadsest koorikbetoonist ehitist Nordecon, mille omanike ringi kuuluv Toomas Luman lubas projekti tähtaegadest kinni pidada. „Eestis juhtub sageli, et alustatakse kiiresti, aga lõpetatakse aeglaselt,” sõnas Luman. „Ma luban, et meie saame valmis õigeks ajaks ja lubatud kvaliteediga.”

Kokku 184 miljonit krooni maksma minevast projektist suuremat osa rahastatakse EAS-i ja Euroopa tõukefondide kaudu. Renoveerimise käigus muudetakse hoone ilmastikukindlaks ja aasta ringi kasutatavaks. „Suurimaks eksponeeritavaks objektiks saab olema allveelaev Lembit,” seisab KOKO Arhitektide seletuskirjas. „Eesmärk on eksponeerida eksponaate õiges ruumilises suhtes: meremiinid ja ankrud vee all; miinide traalimise varustus, jääpurjekad ja kahurid veepinna tasandil ja veepinna kohal leiab koha taastatud vesilennuk.”

Päris vett angaaride põrandal ei leia: veetase tähistatakse pingule tõmmatud riidega, millele projitseeritakse vee sillerdus. Meremuuseumi külastajad pääsevad edaspidi ka hoone nurgatornidesse ja katuseterrassile.

Ainulaadne

Vesilennukite angaarid

Tallinna Lennusadam

•• 1916 alustati ehitust. Võitis Taani firma Christian ja Nielsen projekt.

•• 1917 katkes ehitus sõja tõttu ja projekt jäi lõpetamata.

•• 1919 võttis Eesti kaitsevägi Lennusadama angaarid Eesti valdusse.

•• 1923 ehitati angaarides Eesti esimene purilennuk.

••  1933 maandus angaaride ette esimene Atlandi ookeani ületanud piloot Charles Lindbergh.

•• 1940 võttis Nõukogude Liit angaarid üle sõjaväelisteks vajadusteks.

•• 1980. aastate lõpuni kuulus ala Balti laevastiku ehitusvalitsusele.

•• 1991–2003 toimus riigi ja end angaaride omanikuks pidanud firma vahel omandivaidlus, mille tipphetkeks oli Lennart Meri külastus juunis 2000, mis jäi umbkeelse turvamehe tõttu poolikuks.

•• 2006 sai meremuuseum Lennusadama valdajaks, sadamas seisavad aurik-jäämurdja Suur Tõll, allveelaev Lembit, miinilaev Kalev, patrullkaater Grif, piirivalvelaev Torm ja uurimislaev Mare.

Ekspressi konverents 2020