Vesinikutehnoloogiat propageeriv ettevõtja sattus Elektrileviga vastasseisu
Elektritranspordi kiire areng seisab jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi nägemuses ees ning see hakkab kindlasti oluliselt mõjutama ka elektrivõrku, kuid alternatiivina pakutav vesinikutehnoloogia jääb nišitooteks.
Kütuseelemente tootva ettevõtte juht Enn Õunpuu seadis eelmisel nädalal Ärilehes kahtluse alla akudel töötavate elektrisõidukite soetamise, sest tema hinnangul pole elektriautode kiirlaadimisvõrgustikku võimalik liigse kulukuse tõttu välja ehitada.
„Elektrilevi on selleks valmis ja võrgu koormused ei ole täna viimasel piiril,” ütles Elektrilevi elektritranspordi juht Marko Viiding. „Lisaks planeeritakse elektrivõrku ette 40 aastat ning nendes plaanides on arvestatud elektritranspordi kiire arenguga.”
Õunpuu kritiseeris teravalt Tallinna linna kavatsust soetada juba 16 aasta pärast kokku ligi 650 elektribussi. Kütuseelemente arendava ja vesinikutanklaid propageeriva ettevõtja sõnul vajaks sellise bussipargi töös hoidmine eraldi ühe elektrijaama toodangule ligilähedast elektrienergiat.
„Ühe bussi aku on 250 kWh. Kui me tahame selle poole tunniga täis laadida, siis peab seal taga olema poole MW võimsusega elektrijaam. Tahame kümmet bussi laadida, siis 5 MW-d, sadat bussi, siis 50 MW-d. Näiteks Tallinna külje all oleva Utilitase koostootmisjaama elektriline võimsus on 45 MW. Kas me kasutame kogu elektrijaama võimsuse selleks, et laadida Tallinna busse? See ei ole reaalne,” ütles Õunpuu.
Elektrilevi nägemuses pole elektribusside Tallinnas kasutusele võtmise idee unikaalne, sest samas suunas liigub maailma linnabussitransport. „Näiteks McKinsey on koostanud analüüsi, milles prognoositakse, et bussid on üks esimesi transpordivahendeid, mis läheb täielikult üle elektrile,” selgitas Viiding. „Mitmetes Euroopa linnades on elektribussid juba täna kümnete kaupa kasutusel ning neid tellitakse juurde.”
Tallinna Linnatransport koos Eesti Energiaga uurivad võimalikke tehnilisi lahendusi: täiendavad akupangad, kahesuunaline laadimistehnoloogia, üle-linnaline tark transpordi kontaktvõrgu haldamine, mikrotootjate lisamine.
„Ka autode kiirlaadimistaristut luues on mõnes maailma paigas võrguühenduse suurendamise asemel juba ehitatud akupangad, mille peal päikesepaneelid, mis aitavad katta suure nõudlusega perioode,” rääkis Viiding. „Targalt ajatatud või kahesuunaline laadimine on suure potentsiaaliga tavaautode pikaaegselt laadimisel – seisab ju enamik autosid rohkem kui 80 protsenti ajast kas kodu- või kontorihoone ees.”
Õunpuu sõnul pole aga elektriautode kiirlaadimisvõrgustikku võimalik reaalselt välja ehitada. „Selle asemel tulevad mängu vesinikutanklad. Vesinik on odav. Juba isegi praegu autodele väikeses mahus vesinikku müües on hind sama, nagu diiselautoga sõites,” täpsustas Õunpuu.
Viiding aga oponeeris kütuselementide ettevõtjale väitega, et vesiniku tootmiseks on vaja elektrit ning vesinikuga sõitev auto on tegelikult samuti elektrimootoriga sõiduk. „Vesinikuga sõitvad autod on elektri tarbimise seisukohast üsna ebaefektiivsed, sest kasutegur jääb ligi 60 protsendi juurde. Sellistel autodel on tulevikus siiski ilmselt oma nišš, võibolla oleks mõistlik kasutada vesinikku pikamaaveokite,” lisas Viiding.
