"Gaasibörs ei ole olemuselt paha, kui see on korraldatud seaduse alusel, regulaatori järelevalve all ja partneriks on sõltumatu süsteemihaldur. Samas kui börsi korraldab oma reeglitele tuginevalt ainuke gaasitarnija ise, siis süvendab sellise börsi loomine ainult gaasituru moonutust Eestis ja kontsentreerib turgu veel täiendavalt. Läbipaistva konkurentsituru arendamise seisukohalt ei ole selline initsiatiiv tõsiseltvõetav," kommenteeris Veskimärgi BNS-ile.

Veskimägi sõnul paistab viimase paari kuu jooksul selgelt silma erinevate Gazpromi tütarettevõtete koordineeritud tegevus, et vähendada Balti riikides survet gaasituru arendamiseks läbi põhivõrgu eraldamise monopoolsetest gaasitarnijatest ja alternatiivsete tarneahelate loomiseks veeldatud gaasi terminali näol.

Vana-aasta lõpus kohtus Elering Leedu kolleegidega ning sealse aseministriga arutamaks iseseisva üle-baltilise gaasibörsi ja kolmanda energiapaketti põhise Euroopa gaasituru ühise tulevikumudeli loomist. "Kohtumisel kirjeldasid Leedu kolleegid täiesti sarnast initsiatiivi Leedus," märkis Veskimägi.

Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel märkis gaasibörsi arendamise teemat kommenteerides, et kui gaasibörsil tegutseb piisavalt palju ostjaid ja müüjaid, siis võib sellisest börsist ka kasu olla. "Eks aeg näitab, kas sellisel ideel ka praktilist tulevikku on," ütles Kisel.

"Omaette küsimus on see, et reeglina loovad energiabörse müüjatest sõltumatud süsteemihaldurid, antud juhul on börsi loomise algatajateks aga just gaasi müügiga tegelevad ettevõtted. Energiabörs peaks olema müüjatest sõltumatu organisatsioon," selgitas Kisel.

Eesti Gaas ja Soome gaasiettevõte Gasum OY teatasid teisipäeval, et sõlmisid 21. detsembril ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärgiks on luua Eestis toimiv gaasibörs. Mõlema firma omanikeringi kuuluvad Vene Gazprom ja Saksa E.ON. Kokkulepe on Eesti Gaasi ja Soome Gasumi selgitusel jätk novembris Gasumi ja Leedu gaasiettevõtte Lietuvos Dujos vahel sõlmitud kokkuleppele gaasibörsi loomisest Leedus.

Eesti Gaasi juhatuse esimees Tiit Kullerkupp rääkis BNS-ile, esmalt alustavad osapooled analüüsi, kas gaasibörsi järele on vajadust ja kas suured gaasitarbijad on sellest huvitatud. Samuti tuleb ette valmistada gaasibörsi toimimise reeglid. Ettevalmistused võtavad aega aasta-poolteist.

Kullerkupp näeb enda sõnul börsi peamiste kasutajatena suurtarbijaid, kes ostavad gaasi põhiliselt määratud tarne lepingutega, kuid kellel võib seetõttu tekkida vajadus gaasi juurdeostmiseks või liigse gaasi mahamüümiseks.

Gaasibörsi tekke eeldus on ka see, et turule tuleb teisi gaasipakkujaid, näiteks veeldatud gaasi (LNG) terminal, selgitas Kullerkupp.

Eesti Gaasi juht ei välistanud ka võimalust, et Eestis võib tulevikus tegutseda mitu gaasibörsi.