„Minu hinnang globaalset ja kohalikku konteksti arvestades on, et kui me käitume oma riigi rahanduse juhtimisel selle prognoosist lähtuvalt, siis me ei suuda 2009. aastal, rääkimata 2010. aastast, Maastrichti nominaalse konvergentsi kriteeriume täita ja eurot kahepoolselt kasutusele võtta,” selgitas Veskimägi.

„Jään selle seisukoha juurde, et võrreldes riigieelarve ja lisaeelarvega vähendatud kulude baasi tuleb vähendada veel vähemalt viie miljardi võrra, vältimaks ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust. Aga see, ja isegi kümne miljardi kärpimine on madal hind võrreldes sellega, palju ühiskond kaotab heaolu paralleelse euro kasutusele võtmise või vahetuskursi vabaks laskmisega."

Veskimägi kirjutas möödunud kuul Päevalehes, et laias plaanis on kolm rahanduspoliitilist stsenaariumi, mis on Eesti jaoks laual. „Sellest prognoosist lähtumise korral tuleb asuda ette valmistama põhimõttelist otsust euro ametliku paralleelvaluutana kasutusele võtmiseks. See stsenaarium tähendab vahetuskurssi hoides reaalmajanduse käima saamiseks veelgi jõhkramat kulude kärpimist, 35-40% 2008. aasta tasemest nii era- kui avalikus sektoris,” rääkis Veskimägi.

„Või devalveerimist, mille hind on veelgi kõrgem vähemalt lühiajalises perspektiivis,” lisas ta. „See on räige heaolu kaotus, mis kõiki eestimaalasi ees ootab ja kes selle eest vastutab, et me ei suutnud 2007. aasta eurot kasutusele võtta?”

Lisaks teeb endisele rahandusministrile muret ka prognoositav defitsiit. „See tähendab lisaks kõigele ja väga suure kodumajapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse kõrval ka avaliku sektori kiiret võla kasvu. Me peaksime arutama, palju me oleme kiirelt vananeva rahvastiku valguses valmis sellest kriisist väljumiseks võlgu võtma tulevaste põlvede arvelt.”