Veterinaaramet mängis suu- ja sõrataudi

Veterinaar- ja toiduamet korraldas suu- ja sõrataudi tõrje alase õppuse, kus mängiti läbi taudi puhkemine korraga mitmes erinevas farmis ja maakonnas.

Neljapäeval lõppenud neljapäevasel üritusel osalesid ka päästeameti, politsei, liha- ja piimaliidu ja teiste asutuste ja organisatsioonide esindajad, kes taudi korral peaksid asjaga tegelema, sest taudi puhkemine pole ainult loomaarstide probleem, ütles ETAle veterinaar- ja toiduameti peadirektori kt. Ago Pärtel.

Ürituse eesmärk oli hinnata, kas selliste kriisiolukordade jaoks on Eestis olemas vajalik seadusandlus ja kas see võimaldab ka efektiivselt toimida. Samuti oli eesmärgiks anda suu- ja sõrataudi näite varal taudide tõrjet tegevatele institutsioonidele teavet eriti ohtlike loomataudide ennetamise, diagnoosimise ning tõrje osas.

Õppusel osalenud kolm Euroopa Komisjoni eksperti leidsid, et Eesti vastav õiguslik ruum on piisavalt arenenud, mingeid olulisi puudusi seaduste ja määruste osas pole, märkis Pärtel. Küll leidsid eksperdid, et üle peaks vaatama kompensatsioonide määrad, mis makstakse hukatud loomade eest.

Suu- ja sõrataud on kantud Eestis eriti ohtlike loomataudide nimekirja, mis on peaasjalikult veiste haigus, aga haigestuda võivad ka sead ja lambad.

Taud on äärmiselt nakkav ja oma kiire levikuga põhjustab see suurt majanduslikku kahju. Inimest see haigus otseselt ei ohusta, kuid mõningatel andmetel võib see näiteks tapamaja töölistel põhjustada nahahädasid. Kui inimene sööb haige looma liha või joob haige looma piima, siis on risk vaid teoreetiline.

Eestit puudutas viimane suu- ja sõrataudi puhang 1982. aastal.

Eelmisel aastal oli suu- ja sõrataud Euroopas, eriti Suurbritannias tõsiseks probleemiks. Praegu on see Euroopas likvideeritud, aga haiguse kolleteks maailmas on Ladina-Ameerika ja Kaug-Ida, hiljuti olid uued juhud Koreas.

Eestisse on keelatud importida liha- ja lihatooteid riikidest, kus viimasest suu- ja sõrataudijuhu likvideerimisest on möödas vähem kui 12 kuud.