Vichmann ja Kuulmann hoiduvad maadevahetusest Pirita jõeorus
Pirita jõeoru maastikukaitseala suurematest maaomanikest on riigiga maadevahetuse teed läinud vaid Einar Vettus, Tullio Liblik ja Koit Uus.
Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et ekslinnapea ja Entsüklopeediakirjastuse juhi Hardo Aasmäega seotud firmal Mark Invest on 2,6-hektariline kinnistu Pirita jõeorus, mida firma on püüdnud riigiga vahetada.
Tegelikult ootavad-hoiavad looduskaitsealal magusaid maatükke veel paljud teised, sealhulgas Marcel Vichmann, Rene Kuulmann, Tiit Kuuli jt.
Pirita jõe maastikukaitsealal 4,6-hektarilist kinnistut omav kunstikoguja ja ettevõtja Rene Kuulmann ütles, et talle on kinnistu osas tehtud mitmesuguseid pakkumisi, ent ta on kõigist ära öelnud. Samuti pole ta mõelnud minna riigiga maadevahetuse teed.
Ei mõtle müügile
“Ma ei mõtle hetkel maatüki müümise või mingi muu kasumliku tehingu peale. Kuna olen Pirita kloostri kõrval sündinud, võiks kunagi ka viimsele teekonnale minna mööda lapsepõlve mänguradu,” ütles ta.
Kuulmann meenutas, et kunagi ütles üks keskkonnaministeeriumi ametnik oma avalikus esinemises, et seaduse järgi on omanikul õigus ka oma looduskaitsealal asuvale maatükile üks maja ehitada. “Seda õigust võiks ka kunagi kasutada, lootes, et avalikkusel selle vastu midagi pole, ” ütles Kuulmann. Hetkel Kuulmann siiski talle kuuluval Pirita jõe saareosal majaehitust ei plaani. “Praegugi võiksin seal olla, telgi püsti panna ja elada,” ütles ta.
Seadus ütleb, et riik annab eraomaniku looduskaitselise maatüki vastu samas piirkonnas asuva samaväärse maatüki. Kui piiranguid poleks, võiks Kuulmann oma maatükil eramaju ehitada. “Vahetamishuvi korral peaks riik mulle andma samasuguse maatüki, võtaks sellise siitsamast kõrvalt vastu küll, aga näidake, kust sellise saaks,” ütles Kuulmann, kelle sõnul läheks maatüki kesklinna vahetamine vastuollu põhimõttega, et kusagilt “mõttetutelt maadelt” kesklinna vahetada pole õige.
Maadevahetusskandaali kohta ütles Kuulmann, et tal on kahju, et sellised asjad juhtuvad, aga elu on kord juba ebaõiglane. “Kunagi oli selline raamatu järgi vändatud multifilm nagu “Loomade farm”, kus kõik olid võrdsed, aga mõned võrdsemad. See multifilm tuleks uuesti ekraanile tuua,” ütles ta.
Kuulmanni kinnistu lähedale Pirita jõe saarele on endale kinnistud soetanud Marcel Vichmanni ja Arco Vara osalusega firma Snowden.
Vichmann ise pole talle kuuluvate konkreetsete maatükkide vahetamise või mittevahetamisega hästi kursis. Tema kontrolli all olev firma Amina sai oma Karula ja Haanja valla maatükid vahetada vaid Urvaste ja Tõlliste valla kinnistute vastu.
Arcost tuli Pirita jõeoru kruntide kohta kommentaariks, et hetkel plaanid kõnealuste kinnistutega puuduvad.
Üks Pirita jõeorus kokku ligi 20 hektari maa omanik ütles, et maatükid, mida on kokku neli, said omal ajal hea pakkumise peale ostetud. “Ma ei tea, mis tulevik toob. Tean, et seadus võimaldab küll maid vahetada, aga seni, kuni kinnisvara kallineb, pole kiiret,” ütles ta.
Hetkel ei saa ta kinnisvara arendada, ent tema hinnangul asjad muutuvad. “Erinevalt Eestist on välismaal mererannad täis ehitatud, aga meil ei taheta lasta seda teha,” ütles ta.
Maadevahetusskandaali kohta ütles ta, et pole kunagi mingit altkäemaksu ise pakkunud ega ka saanud. “Olen täiesti sellise asja vastu. Ka kõige väiksema liiklusolukorra puhul olen tasunud kõik trahvid, mis olen saanud,” ütles ta.
Maa
Koit Uusi krundid Merkol
Vettus sai maa Tallinnas
•• Ärimees Koit Uus sõlmis riigiga mullu tehingu, millega andis üle 11 hektari Pirita jõeoru maastikukaitseala riigile ja sai vastu kaks kinnistut Tallinnas – 1,1-hektarilise Sõrpuse pst 145 ja 1,3-hektarilise Tedre 55 kinnistu. Mõlemad neist on nüüdseks rännanud Merko valdusse – Sõpruse puiesteel käib näiteks Sõpruse Ärimaja ehitus.
•• Einar Vettusega seotud firma OÜ Iru Jõekääru vahetas seitse hektarit Pirita jõeorgu ning 70 hektarit Karula ja Haanja loodusparki kuue Tallinna elamu- ja ärikrundi (suurim 2,8 hektarit, väikseim 616 ruutmeetrit) ning 6,8 hektari maatüki vastu Läänemaal Elbiku külas.
