Head inimesed! Taas on kätte jõudnud esimene mai – töötajate püha! Aga sel aastal on kõik teisiti. Me ei ole linnatänavatel ja väljakutel kuulamas kontserte ja pidamas kõnesid. Selle asemel püsime kodus.

Mina olen ametiühingutes majas. Saalis, mis on harilikult täis aktiivset mõttevahetust, vaidlemist ja läbirääkimist, vahel raskeid kompromisse ja enamasti ikka edasiviivaid kokkuleppeid. Täna on see saal tühi. Aga see ei tähenda, et ametiühingud on vaikinud. Vastupidi, just kriisioludes on vaja püsida tihedas kontaktis oma liikmetega, olla aktiivne lahenduste pakkumisel. Läbirääkimised ja kohtumised tööandjate ja valitsusega on kolinud internetti.

Iga kriis on ka õppetund. Oleme ühiskonnana saanud meeldetuletuse, mis on kõige olulisem. Teenimatust varjust on esile tõusnud müüjad, toidutootjad ja põllumehed, bussijuhid, päästjad, politseinikud ja tervishoiutöötajad. Te olete eesliinil rügades, tervisega riskides meie ühiskonna püsti hoidnud. Hiigelsuur aitäh teile selle eest.

Me ei tohi neid töötegijaid unustada ka siis, kui meil hakkab jälle paremini minema. Teie väärikate palkade ja töötingimuste eest seismine on ühiskonna ühise tänuvõla küsimus.

On ka õppetunde, mis korduvad kriisist kriisi. Ikka leidub tööandjaid, kes ei häbene oma äririske laduda töötajate õlgadele. Kes kutsub üles kõiki palkasid ilma põhjuseta langetama, kes tahab seaduse jõuga ära võtta puhkuse. Kinnitan, et ametiühingud oma liikmeskonna jõul ei lase sellel juhtuda. Mõistlikke kokkuleppeid saab sõlmida töökohtadel ja sektorites, aga selleks tuleb töötajaid austada ja päriselt huvi tunda, kuidas neil läheb.

Igast kriisist väljumine on keeruline, aga seekord on olukord topelt keeruline – kuidas säästa elusid ja päästa majandust samal ajal? Kinnitan, et organiseerunud töötajaskond annab siin oma parima. Oleme oma konstruktiivse kriitika ja kokkuleppevaimuga partneriks valitsusele ja tööandjatele. Nagu suutsime väga kiiresti kokku leppida palgahüvitise lahenduse, suudame ka teisi suuri probleeme koos lahendada.

Lõpetan optimistlikumas võtmes. Iga kriis saab kord läbi. Jätame meelde, et just koostöös ehitame üles uue õitsengu, taastame koos langetatud palgad, leiame koos uue töö inimestele, kelle töökoht sai otsa, julgustame tugevaid ja aitame nõrgemaid. Kutsun üles tööandjaid ja töötajaid ühinema, et meie ühine kaasarääkimine oleks kvaliteetsem ja viljakam, ning meie väärikast koostööst sünniks väärikas elu kõigile!