VIDEO: analüütik selgitab, miks eestlastel õnnestus kriis kergemini üle elada kui lätlastel

Kõigis kolmes Balti riigis on sissetulek kasvanud ja töötus kahanenud, mis parandab perede elujärge, kuid lätlased elavad ikka veel kriisaega valuliselt üle – ei investeeri ja laenu ei julge võtta, selgus täna avaldatud SEB Balti kodumajapidamiste uuringust.

Kui 2010. aastal oli Eestis tööpuudus 20%, Lätis 21% ja Leedus 18%, siis 2015. aastaks on Eestis tööpuudus alanenud 6%, Leedus 9%ni ja Lätis 10%ni.

„Oleme Eestis jõudnud täistööhõiveni,“ ütles SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor. „Eestis on jõutud tasemele, kus edasine töötuse vähenemine on rohkem kui küsitav.“

Eestlaste keskmine palk ületab Läti ja Leedu oma märkimisväärselt. Mullu oli Eestis keskmine brutopalk 1065 eurot, Lätis 818 eurot ja Leedus 757 eurot.

Sissetuleku suurenemine on pannud hoiused kasvama kõigis kolmes Balti riigis. Domineerivad vanemaealiste hoiused. Üle 55-aastaste hoiused moodustasid SEBs Eestis 59% kõigist deposiitidest, Lätis 56% ja Leedus 48%, kuid mullu kasvasid Eestis kõige kiiremini noorte 18-24 aastaste hoiused. Kolmes Balti riigis kasvas kõige kiiremini hoiustamine Leedus, kus see on seotud eurole üleminekuga.

Madalad hoiuseintressid mängivad rolli. „Pikaajalisi hoiuseid ei avata,“ ütles Nestor.

Finantsvarade osas paistab silma, et Läti inimesed on oluliselt konservatiivsemad kui Eestis. Lätlased julgevad lisaks hoiustele koguda raha III sambasse ja investeeringuid on imevähe kõigis vanusegruppides.

Eestis on teistest Baltimaadest suurem osakaal investeeringutel, seda eriti 35-44 aastaste seas, kuid kõikjal domineerivad hoiused. Leedus on pilt sarnane Eestile, kuid seal on vanemad inimesed aktiivsemad väärtpaberitesse rahapaigutajad. Selle põhjuseks on Leedu valitsuse võlakirjade ostmise võimalus, mida kasutavad just vanemaealised.

Kui lätlased ja leedulased loodavad pensionipõlves säästudele, siis eestlased on kinnisvarausku. Eestlased usuvad pensionipõlve kindlustamisel kinnisvarasse, kuid tegelikkus näitab, et vanemaealised loobuvad liiga suureks ja kulukaks muutnud kodust harva.

„Kas väheneva rahvaarvuga vananevas riigis, kus maa-ala elaniku kohta on üks Euroopa suurimaid ja valdav osa elanikkonnast on oma kodu omanik, on kinnisvara mõistlik investeering,“ küsis Nestor. „Pikas perspektiivis ei suuda siinse kinnisvara tootlus kindlasti väärtpaberiturgude oma ületada.“