VIDEO: ARB uuring: Inimesed eelistavad Rail Balticule vana raudteevõrgu korrastamist

 (45)

Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust tellitud uuringus selgus, et inimesed eelistaksid praeguse raudtee rekonstrueerimist ja rongikiiruste tõstmist Rail Balticu uue trassi rajamisele.

Täna toimus Tallinna Keskraamatukogus pressikonverents "Rail Baltic: kuidas edasi?" kus tutvustati kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) poolt tellitud uuringu tulemustesi. Pressikonverentsil pidasid kõnesid ARB liige Priit Humal, transpordianalüütik Hannes Luts, Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots.

Küsitluses uuriti, millist raudteed sooviksid Eesti elanikud. 1115 inimest said valida kahe variandi vahel: praegune raudtee rekonstrueerimine ehk Estlinn, tõstmaks kiirusi kõigil oulistel Eesti sisestel raudteedel ning Rail Baltic, mis läheb kõige otsemat teed Tallinnast Riiga. Tulemustest selgus, et kokku 52% elanikkonnast kalduks nende kahe projekti vahel valides Eesti olemasoleva raudteevõrgu parendamise poole.

Uuringus esitatud valik
Seotud lood:

"Me küsisime uuringus ka seda millised on inimeste sõiduharjumused, kui palju nad sõidavad oma kodust kaugemale kui 30 kilomeetrit. Küsisime ka seda kui palju on inimesed on elukohta vahetanud, sest sõiduaeg on liiga pikk olnud," rääkis ARB liige Priit Humal.

Selgus, et 36% elanikkonnast on kaalunud asuda tööle oma elukohast rohkemkui 30 km kaugusele, samas 18% on sellest mõttest loobunud liiga pika sõiduaja tõttu. Suurematest lõunapoolsetest välisriikide linnadest külastavad eestimaalased enim Riiat (13% rohkem kui kord aastas, 28% korra aastas). Varssavit, Berliini ja Kaunast külastatakse märksa vähem: vähemalt korra aastas napi 7-9% eestimaalaste poolt.

"Need küsimused annavad rohkem pilti sellest, millistel põhjustel võivad inimesed eelistada olemasoleval trassil sõidukiiruste tõstmist. Selgus, et 30% vastanutest liiguvad sageli kodust eemale ja just neile oli olemasoleva raudteeliikluse kiirenemine olulisem," rääkis Humal.

Tema sõnul on reisiveo tähtsus eelkõige selles, et lisaväärtus ühiskonnale on väga palju suurem. "Kui raudteele on reisivedu infratasuna tegelikult kahjumlik, siis lisaväärtus inimeste, kui kõige väärtuslikuma kauba vedamise eest on palju suurem."

Olemasoleva raudtee korrastamise kasuks räägib eelkõige see, et vajadus uute trasside loomiseks puudub. "Olemasoleva raudteega on looduskeskkond saja aasta jooksul harjunud. Teedevõrgu ja majade loomisel on sellega arvestanud. Uus raudtee mõjutaks olemasolevat kindlasti väga palju. See ei tähenda, et uut raudteed ei võiks teha, aga see peab olema väga pikalt kaalutud otsus," ütles Humal.