VIDEO | Eksperdid EBSi saates: erinevalt lääne-eurooplastest on eestlastel soov silma paista ja edu saavutada

 (4)

EBSi Majandusstuudio hooaja viimases saates "Digiplatvormide roll globaalses majanduses" rõhutas EBSi professor ja peatselt ametisse asuv rektor Meelis Kitsing, et Eesti digitaliseerimise eduloole kaasa aitamiseks on oluline tekitada inimestes õppimisharjumus ning panna rõhku meeskonnana töötamise võimele.

Internetipõhise isikusamasuse kontrolli teenust pakkuv IT-ettevõtte Veriff asepresident Tiit Paananen tõdes, et Eesti võiks olla uute digilahenduste katsetamise koht juhul kui riik katsetustesse investeerimist ka omalt poolt soodustaks.

Viimased paarkümmend aastat on näidanud suurte digiplatvormide nagu Google ja Facebook kasvu. Need ettevõtted on loonud oma ökosüsteemid, neil on eelised andmete ja informatsiooni kättesaadavuse osas. Tiit Paananen ja Meelis Kitsing arutlesid EBSi Majandusstuudios, et näeksid tulevikustsenaariumina hajutatust ja detsentraliseeritust, kus platvormide ökosüsteem mitmekesistub ja kogukonnad teevad ise oma reegleid, kuid suurte digiplatvormide domineerimine jätkub esialgu ka lähitulevikus. Kitsing tõi siin näiteks Eesti ajakirjanduse, kus reklaamitulu on vähenenud, kuna Google'is ja Facebook'is tehtava reklaami maht on kasvanud.

Veriff end digiplatvormiks ei pea. Tiit Paananeni sõnul on Veriff toode, mis teeb isiku tuvastamise lihtsaks, kindlustab klientidele madala riski võltsimiste osas ning välistab identiteedi varguse. Veriff on leidnud lahenduse ühele maailmas seni suuresti vastuseta küsimuse: „Kes haldab minu digitaalset identiteeti?" ja teeb koostööd ka suurte digiplatvormidega, kes järjest enam otsivad partnereid erinevates valdkondades. Paananen ja Kitsing olid üksmeelel, et koostööd tehes tuleb leida tasakaal, et mitte sõltuda liialt ühest suurest platvormist.

Seotud lood:

Maailmas domineerivad USA ja Hiina platvormid nagu Google, Facebook ja Alibaba. Miks me ei näe mõne Euroopa digiplatvormi esiletõusu? Tiit Paananen tõi ühe põhjusena välja, et Lääne-Euroopas pole inimestel nii suurt soovi milleski silma paista ja samuti saadab ebaõnnestumise jälg inimesi hiljem pikka aega. Meelis Kitsing viitas erinevusele andmekaitse regulatsioonides: "Euroopas kõiki reegleid järgides võib saada andmebaasi umbes 6000 inimese andmetega. Hiinas on aga võimalik saada paari miljoni inimese andmed. Ilma andmetele ligipääsuta on raske teha digiarendust".

Üksmeelselt nenditi, et Eesti on internetis suurem kui kaardil ja erinevalt lääne-eurooplastest on eestlastel suur soov silma paista, trende luua ja edu saavutada.