VIDEO, FOTOD ja BLOGI | Riigikogu pensionidebatt: poliitikud on infosulus, aga suur muudatus tahetakse ära teha juba enne jõule!

 (248)

Täna toimus riigikogus pensionidebatt „Pensioni tulevikust – kes tasub memme vaeva?“, mis oli esimene suurem parlamentaarne arutelu, mille lähtekohaks on pensioniks kogumise vabatahtlikuks muutmine.

Ettekannetega esinesid riigikogu istungil mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik ning Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel kõneles Riina Sikkut.

„Eestis on vägagi minimalistlik pensionisüsteem," ütles mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo. „Pensioni asendumäär on 40 protsendi juures ehk Euroopa madalaim. Juba eelmise sajandi lõpukümnendil sai selgeks, et jooksvatel sissemaksetel põhinevad pensionisüsteemid muutuvad ebastabiilseks." Jüristo sõnul on pensionifondide madal tootlus tehniline probleem, mida tuleks ka tehniliselt lahendada. "Teise samba vabatahtlikuks tegemise üheks põhjuseks oli fondide madalad tootlused. Teise samba madalate tootluste probleemi üritatakse lahendada nagu kehva juukselõikust üritatakse parandada giljotiini abil."

„Pensionisüsteemi eesmärgiks on vanemaealiste toimetuleku tagamine. Läbimõtlemata ja lühiajalise kasu nimel tehtavad poliitilised otsused ohustavad tulevaste pensionäride heaolu. Oleme täna olukorras, kus valitsusliit tahab pikaajalise ja suure mõjuga muudatusi seadustada juba enne jõule, aga eelnõu ei ole veel valmis ning infot on avalikkusel ja riigikogu liikmetel napilt. Mida varem riigikogu täiskogu nii tähtsat riikliku küsimust arutama hakkab, seda parem,“ ütles Riina Sikkut.

Seotud lood:

Pensionireformi arutelu
Riigikogu istung pensioniaruteluga sai läbi.
„Minu arust me oleme 17 aasta püksi pissinud. Äkki peaks selle püksi pissimise nüüd ära lõpetama,“ ütles Heiki Hepler Isamaa. „Mina usun Eesti inimesi ja nende tarku otsuseid.“
„Räägitakse, et raha on põlenud. No ei le ju põlenud, vaid on ületanud inflatsiooni,“ ütles Aivar Sõerd Reformierakonnast. „Kui see plaan peaks läbi minema, vaid tänase heaolu loomine tuleviku arvelt.“
„Teine sammas on pensioni kohustuslik sidumine finantsturgudega,“ ütles Oudekki Loone Keskerakonnast „Kui finantskapitalistiks ei hakka, siis pensionit ei saa. Turupension on neoliberaalide märg unenägu.
„Inimestel peab olema õigus ise otsustada, millisel viisil raha investeerida,“ ütles Priit Sibul Isamaa. „Kogumispensioni tootlus on võrreldav hoiuseintressiga. Kaotajaks on inimene.“
„Meile on tähtis riiklik pension. Esimene sammas ei teki taevast ega seinapraost, vaid põhineb majanduskasvul,“ ütles Urmas Espenberg EKREst. „Me pole teise samba kaotamise poolt, vaid selle reorganiseerimist. Oleme üldse pensioni maksustamise vastu. Võiks ühendada pensioni- ja terviskindlustuse fondid.“
„Riigi roll on usaldada oma inimesi,“ Tõnis Mölder Keskerakonnast. „Me ei lõhu ega lammuta. Teine sammas on ja jääb alles. Kõrvale tekivad alternatiivid.“
„Pole mõtet jaurata ajalooliste haldustasude teemal, mis olid algul kolm protsenti ja nüüd alla ühe protsendi,“ lausus reformierakondlane Jürgen Ligi. „Kui tahate, pissige püksi, aga ärge tehtke sellest üle põlvkondade kuritegu. ... Vaene inimene ei ole vaba.“
„Kuidas te koorma ladumist selgitate 30 aasta pärast lastele ja lapselastele,“ ütles sotsiaaldemokraat Indrek Saar sajandi sigaduse kohta.
„Ainult viis protsenti inimestest on väärtpabritesse investeerinud. Pole teada, kui rahul nad on saavutatud tootlusega. 75 protsenti inimestest pole valmis riski võtma,“ ütles Sikkut. „Ma ei usu, et nad 1. jaanuarist 2020 julgevad riski võtta, jälgivad iganädalaselt aktsiaturgu. Milline see õppimiskõver on?“
Ühtegi tootluse tõstmise pole seaduse väljatöötamisel välja pakutud.
„Me ei saa tulevaste pensionäride tulusid nii suure löögi alla panna,“ lausus Sikkut.
Lapsed ei ole pensionisammas, vaid õnn ja rõõm.
Kümnel protsendil leibkondades on likviidset vara alla kümne euro. Varade akumuleerumist väga paljudel ei toimu. Väikese sissetulekuda inimesel tekib sääst 10,80 senti kuus teises sambas.
Meil on suur sissetulekute ja varade ebavõrdus.
Inimeste teoreetilised teadmised ei realseeru tegeliku käitumusena. Inimesed teavad, et inflatsioon vähendab säästu ja ikka hoitakse raha pangakontol.
Ei ole võimalik, et pensionile jäädes tõstame käe ja oleme nõus madalama sissetulekuga.
„Käitumusökonoomika ei tähenda, et inimesed oleksid halvad või rumalad,“ lausus Sikkut. „Inimese on inimesed.“
„Mei ei loo seadusi ideaalinimeste jaoks, vaid pärisinimeste jaoks. Homo economicuste jaoks on väga hea majandusmudeleid luua ja nad käituvad ratsionaalselt. Mina majandust õppinuna pole üdini ratsionaalne. Inimesed eksivad, väärtustavad tänast rohkem kui homset, nad ei ole valmis riski võtma,“ märkis Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonnast.
Kogumispenion lähtub neoliberaalsetest mõtlejatest nagu Hayek. Kogumisele vastanduvad vasakpoolsemad jõud. Natuke naljakas, et teise samba kaotamise on tõstatanud parempoolsed, lausus Oja.
Kui me tahaks, et pension oleks suurem, siis me peaks rohkem säästma.
„Arutelu ja probleemide tõstatamine on positiivne,“ ütles Oja. „Pigem see reformi lahendus probleeme ei lahenda.“
Kõige suurem teise samba puudujääk on väljamaksete süsteem, märkis Oja.
Pensionifondide tootlus. Ajalooliselt on kapitalitootlus olnud majanduskasvust suurem. Kapitali reaalne tulumäär on olnud umbes kaks korda suurem majanduskasvust. Mis teise samba fondid seda ei saavuta? Peab olema küllalt palju vabadust investeerimisel. Samuti peab olema käes pikaajaline raha. Kui pensiondid tehakse vabatahtlikuks, siis pole pikka raha nii palju.
Säästmine üks ei ole piisav, et saada kogumispensionit, selleks on vaja kindlustuslahendust.
Majandusteooriast teame, et säästmine on kasulik. Väiksema tuluga perioodil säästust abi saades on parem kui kaotasime heaolus säästes.
„Inimesed eelistavad tarbimist suurendada. Eesti majanduskasv aeglustub tulevikus. Kapitali tootlus on arenenud riikides ületanud kogutootlikust ehk majanduskasvu. Noorte valijate osakaal valijate seas väheneb ja pensionile lähenejate oma kasvab, mistõttu teema muutub olulisemaks,“ ütles Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja.
Väljapakutud pensionireform suurendab pesnionieas inimeste ebavõrdsust.
Kui me tahame suuremat süsteemi, siis senistes rahastusraamides pole seda võimalik saavutada, kui tahame vaid miinimumsüsteemi, siis küll.
Kas on teise samba retoorika on katastroofiretoorika või selline, mis suunab inimesi oma eakapõlve peale mõtlema ja valmistuma?
PPP ehk erasektori ja avaliku sektori koostöö ei ole vaid teede ehitus või koolimajade remont, vaid ka meie pensionisüsteem. Mõlemal poolel peavad olema selgelt seatud eesmärgid.
Märgatavalt kasvas investeerispettuste arv pärast seda, kui Suurbritannias muudeti pensionivarade kasutamine võimalikuks alates 55-eluaastast, Briti finantsinspektsioon hoiatas, et pensionipettus võib puudutada viite miljonit inimest.
Teise samba vabatahtlikuks muutmine ei tõsta pensionifondide tootlust.
Isamaa esitas 1990ndate keskpaigas laiaulatusliku ettepaneku pensionisüsteemi erastamiseks, kus riigi rolliks oleks olnud vaid rahvapensioni maksmine. Ka 2001. ja 2002. aastal oli kirglik debatt, kas teha teine sammas vabatahtlikuks või mitte.
Kaks põhimõttelist võimalust - jooksev pensionite finantseerimine ehk põlvkondadevaheline kokkulepe või eelfnantseerimisel põhinev süsteem, kus inimene ise endale pensioni kogub.
Meil on kõrge üksi elavate pensioniäride vaesusrisk ning madal keskmine asendusmäär.
Kas pension peaks olema miinimumsissetulek või asendussissetulek pensionipõlveks ning kas see peaks olema palgaga seotud?
„Pensionisüsteemi looja Otto von Bismarcki loodud süsteemis oli pension asendussissetulek neile, kes vanaduse tõttu enam palgatulu teenida ei saanud,“ ütles Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik.
Kogu teise samba süsteem on halvasti optimeeritud.
Keskmine teoreetiline asendusmäär ei saaks paarikümne aasta pärast püsima jääda praeguse 40 protsendi juurde, kui ei kasutata väljapakutud alternatiivseid lahendusi.
Tänavune pensionite indekseerimine koosneb inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumise komponendist. Sotsmaksu laekumisest moodustas olulise osa ajutise tööjõu pealt arvutatud sotsiaalmaksulaekumiste kasv. Kui majanduse olukord halveneb, siis Ukraina töötajad kaovad, kuid pensionit allapoole indekseerida ei saa.
Varamaksude tõstmine pole lahendus esimese pensinisamba väljamakseteks, kuna suurusjärgud on liiga erinevad.
„Ma ei kasutanud ettekandes kordagi sõna reform, kuid ei kasutaks ka sõna lammutamine,“ ütles Jüristo.
Oleme näinud teise samba vabatahtlikuks muutmise tagajärgi Ungaris ja Poolas. Nende tagajärjel on raha pensionisüsteemist lahkunud. Raske uskuda, et inimeste eraldi tehtavad investeeringud annaksid tuleviku pensioniks katet.
Eesti süsteemi üks suur probleem on olnud liiga madalad tootlused ja liiga suured kulud.
Teine sammas on tuleviku maksukoormuse toomine tänasesse päeva
Tänases pensionisüsteemis on palju asju, mida saab paremaks teha. Teine sammas ei kao ära. Väljamakseid saab muuta pandlikumaks.
Pensionifondide madal tootlus on tehniline probleem, mida tuleks ka tehniliselt lahendada. Teise samba vabatahtlikuks tegemise üheks põhjuseks oli fondide madalad tootlused. Teise samba madalate tootluste probleemi üritatakse lahendada nagu kehva juukselõikust üritatakse parandada giljotiini abil.
Viimase 17 aastaga oleme kõrvale pannud 4,5 miljardit eurot teise pensionisamba fondidesse. Hinnanguliselt on esimese pensionisamba väljateenitud kohustuste summa kahekordne majanduse kogutoodang ehk umbes 50 miljardit eurot.
Juba eelmise sajandi lõpukümnendil sai selgeks, et jooksvatel sissemaksetel põhinevad pensionisüsteemid muutuvad ebastabiilseks.
„Eestis no tegemist vägaagi minimalistlik pensionisüsteem,“ ütles mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo. „Pensioni asendumäär on 40 protsendi juures ehk Euroopa madalaim.“