Täna valiti haigekassa uueks juhiks endine Microsofti juht Rain Laane. Küsimusele, mis on suurimad katsmused inimesele, kes astub haigekassa juhiks valdkonna väliselt, vastas Laane, et tuleb saada ülevaade meditsiinisüsteemist. "Selleks läheks kuskil 10 000 tundi, kuid ma usun, et ma olen kiire õppija. Ma loodan väga säravatele, tarkadele ja nutikatele kolleegidele ja kogu sellele sektorile."

Kolmeks suurimaks probleemiks Eesti meditsiinisüsteemis peab ta eriarvamusi kindlustatute osas, raha puudust ning vähest efektiivsust.

"Osapooltel on erinevad nägemused sellest, kes peaksid olema kindlustatud ja kuidas seda peaks jagama. Hetkel koostatakse sellel teemal uuringut, mille tulemuste ilmumise järel saame tekitada ühiskonnas debati, kas ja mis määral seda õnnestub muudatusi teha. Teisalt on raha meditsiinisüsteemis alati vähe. Oluline on, kuidas seda raha jagada. Kindlasti on suures süsteemis võimalik teha midagi efektiivsemalt ja siin saab infotehnoloogia kaasa aidata. Läbi selle saab teha paremaid otsuseid. Läbi andmeanalüüsi on võimalik vältida seda, kas keegi kuritarvitab haigekassa raha või mõned teenuseostuajad saavad minna efektiivsemaks," rääkis ta.

Täpsemalt mõtleb Laane tehnoloogiliste arenduste all andmete põhjal otsuste tegemist. "Haigekassal on palju erinevaid andmeid, küsimus on selles, kuidas neid analüüsitakse, kuidas nende põhjal tehakse otsuseid, kui avatud see süsteem on ja kuidas neid andmeid jagatakse. Ma ei räägi delikaatsetest isikuandmetest, vaid sellest, et anda infot tagasi teenusepakkujatele, et vaadata, kuidas neil läheb võrreldes teistega. Haiglas käib kõik paberi peal ja seda on võimalik teha mugavamaks ja kiiremaks. Tulevikus me jõuame sinnani, kus inimesed saavad väga paljud asjad ära teha kodus ega pea enam järjekordades seisma," ütles ta.

Ühe olulise puntkina tõi Laane välja selle, et infotehnoloogia aitab tuvastada asutusi, mis kasutavad haigekassa raha ebaõiglaselt. "Koostöö selles osas saab olema rahvusvaheline. Näiteks Horvaatia haigekassa viis läbi pilootprojekti, kus koguti andmed kokku ja selgus, et mõnes haiglas tehti südamehaigetele kannaoperatsioon ja teiste haiglates ei tehtud."

"Kui võtta Eestis näiteks Niine nahakliiniku topeltarved, siis Eesti haigekassa kontrollid ei pannud tähele, et selline süsteem toimis. Andmete põhjal oleks olnud näha, et käitumine on teistest kliinikutest erinev. Siin tuleb olla avatum ja võtta rohkem tagasisidet ning kommunikeerida seda ühiskonnas. Öelda, et meil on midagi valesti ning meil on plaan, kuidas seda parandada. Seda ma võin küll lubada, et minu juhtimisprintsiip on olla avatud, läbipaistev ja inimete keskne." rääkis Laane.