VIDEO ja FOTOD | Kas paljude Eesti ettevõtete tulevik? G4S paigaldas majja põneva seadme. Testisime, kuidas see töötab

 (72)

Koroonaviiruse leviku algusaegadel sai turvaettevõte G4S nii mõneltki kliendilt tavaajal veidrana tunduva lisaülesande - palun turvatöötajail kraadida iga tööle tulevat inimest. Maailm oli aga juba siis muutunud ja turvafirma hakkas sellega tegelema. Käsitsi. Kiiresti saadi aru, et vaja on mingit turvalisemat ja vähem aega kulutavat lahendust. Nüüd on esimene selline G4Si enda peamajas olemas.

G4S Eesti juhatuse liige ja turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson ütles alustuseks, et selline käsitsi kraadimine oli ebamugav ja ka ohtlik. Kui kraadija viiruse kandjaga kokku puutub, siis võib ta ka ise haigestuda ja nii edasi. Vaikselt hakkasid aga juba tulema lahendused, mis seda protsessi automatiseerima asusid.

„Lõime ettevõttes üle-Euroopalise töögrupi ja valisime endale sobiva lahenduse välja. Tänaseks oleme Suurbritannias ja Hollandis neid juba kümnete kaupa paigaldanud. Esimesed on tulemas ka Eestisse," ütles Orasson.

Millega on tegu?

G4S peamaja fuajeesse on paigaldatud termokaamera ja siis veel üks seadeldis. See on nö must keha ehk kehatemperatuuri etalon. Ilma selleta ei suuda termokaamera öelda inimese täpset kehatemperatuuri. Aga just seda on vaja. Niisiis siseneb inimene majja ja astub läbi kaamera vaateväljast. Ilma peatumata suudab termokaamera tuvastada inimese kehatemperatuuri 0,3 kraadi täpsusega. Tark masin võtab temperatuuri inimese ninajuure juurest, silmanurgast. Seal on temperatuur kõige kõrgem. Ka näomaski kandmine ei sega selle seadme tööd ja suudab hoolimata mütsist, maskist ja kuumast kohvitopsist võtta täpse kehatemperatuuri õigest kohast.

„On lahendusi, mis võtavad temperatuuri näo eri punktidest ja siis arvutavad keskmise. Samas on näiteks ninaots reeglina kõige külmem näoosa ja selline meetod ei pruugi anda korrektset tulemust," selgitas Orasson.

Priit Orasson Foto: Ilmar Saabas

Kus seda kasutatakse?

Kui varem on termokaameraid turvateenuses kasutatud näiteks perimeetri valves, kus on vaja eraldada taustast ära soojem element ehk näiteks varas, kes ronib üle aia. Seal aga ei ole vaja teada seda, kas pätil on palavik või mitte. Kehatemperatuuri mõõtmise võimekusega lahendust on seni maailmas kasutanud haiglad ja tööstused, kus haigusest tulenev tööseisak oleks väga tõsine probleem.

Orasson toob näiteks ühe Suurbritannias asuva tuumajaama ehitusobjekti. Seal töötab korraga 3000 töötajat ning sinna ehitati spetsiaalne konteiner ja pikk koridor. Konteineris on termokaamera ja must keha, millest töötajaid läbi juhitakse. Koridoris seistakse 2-meetriste vahedega. Inimeste liikumise voog on kiire, sest kaamera eest peab vaid läbi astuma ja koheselt saad teada, kas sul on palavik või mitte. Tegelikult kraadib see lahendus ära ka mitu inimest korraga, kui termokaamera eest peaks korraga läbi jalutama terve grupp.

Kuidas see töötab?

Niisiis töötaja astub kaamera eest läbi ja saab teada, et tal on kehatemperatuur 36,7 kraadi. Ta võib rahulikult edasi jalutada ja tööle asuda. Siis aga tuleb kaamera eest läbi kolleeg, kel on temperatuur 37,8 kraadi ja tema puhul hakkab tööle alarm. Tema peaks järgmise sammuna minema koju ning ühtlasi saavad teavituse ka tema otsene ülemus ja need, kes sellest teadma peavad. G4S pani paika täpse andmekaitse reeglitele vastava protseduuri, et kõigi isikuandmed oleks kaitstud.

„Tööohutusseadus ütleb, et tööandja on kohustatud tagama ohutu töökeskkonna. Kui me ütleme, et haigus on oht, et 37,5 kraadi palavikku on oht, siis peame rakendama vastavaid meetmeid. Me mõtleme täpselt, kellega seda infot jagatakse, kuidas seda hoitakse ja millal kustutatakse," ütleb Orasson.

Miks mainis ta 37,5 kraadi? Oluline on siin märkida, et ettevõte saab ise paika panna, milline on see piir, kust maalt hakkab seade häiret andma. Kuna näiteks naistel on ovulatsiooni perioodil kõrgem kehatemperatuur, siis tunnevad nad põhjendatud muret, kas nad üldse sel ajal tööle tulla saavad. Selle tõttu peaks selle temperatuuri seadma kõrgemale. Eesmärk ei ole tabada madala või keskmise palavikuga inimesi vaid ikkagi tõsisemalt haigeid. Tuleb ju arvestada ka 0,3 kraadist viga. G4S otsustas, et häiret annab süsteem, kui tuvastab 37,7 kraadi. Aga iga siseneja näeb oma kehatemperatuuri fuajeesse pandud ekraanilt. Usume, et ka madalama palaviku korral võtavad inimesed termokaamera märguannet tõsiselt.

Kes seda lubada saavad?

Enne seadmete soetamist on oluline läbi mõelda mitu aspekti. Esiteks teha riskihinnang. On ettevõtteid, kus kodus töötamine ei ole lahendus. On ettevõtteid, kus massiline haigestumine tooks kaasa suure majandusliku kahju. Samas on ka neid, kus lahendus suuremat efekti ei anna. Orassoni sõnul maksab täna lahendus 13 000 - 15 000 eurot. Rentida seda ei saa, eelkõige seetõttu, et selle efektiivseks kasutamiseks on vaja kasutus läbi mõelda.

„Ettevõte peab läbi mõtlema protseduuri, kuidas majja sisenetakse. Meie oleme inimesed suunanud kaamera eest läbi käima. Oleme sulgenud teise sissepääsu. Sul on vaja inimestega läbi rääkida ja neile selgitada, kuidas see töötab ja miks just nii," selgitab Orasson. Niisama seda seadet kuskile nurka osta ei ole mõtet - see peab tagama, et kõik inimesed, kes majja või kontorisse sisenevad, saavad kraaditud.

Orasson usub, et lahendusel võiks olla preventatiivne mõju. Et inimesed, kel on palavik, ei kaalukski tööle ilmumist.

Oluline on mainida sedagi, et antud lahendus töötab sisetingimustes. Seega erinevate suurürituste puhul seda kasutada on mõnevõrra keeruline, aga mitte välistatud. Võtame või selle sama tuumajaama ehituse. Lihtsalt peab tagama mingi ehitise või konteineri, kus sees kraadimine aset leiaks.

„See võiks olla tulevikus lisa väärtuspakkumine. Et lisaks muule turvalisusele pakume külalistele ka sellist lisakindlustunnet," ütles Orasson.

Tulevikus võime me selliseid lahendusi võib-olla näha ka meditsiini- ja haridusasutuste sissepääsude juures.

Huvi on lahenduse vastu ka Eestis suur olnud. Seda näiteks tööstuses, aga ka kinodes.