VIDEO ja FOTOD: Maanteeamet valmistub Kose-Mäo lõigule neljarealise tee ehitamiseks

Tartu maantee 68. kilomeetri ääres kerkib Kose-Mäo neljarealise tee katselõik. Kuna 40% projekteeritavast trassist ületab 1-4 meetri sügavusi turbaväljasid, tuleb leida kõige optimaalsem ning keskkonnasäästlikum lahendus.

Lihtsaim variant turbaväljade ületamiseks oleks massivahetus ehk turba välja kaevamine ning asendamine liivaga. Kuna trassi alla jääva 1 miljoni kuupmeetri turba ümberpaigutamine on kulukas ning mitte kuigi keskkonnasõbralik, tuleb leida alternatiive.

Maanteeamet ehitab koostöös Lemminkäinen AS-iga Järvamaale Võõbu külla katselõigud, et testida kuut eri lahendust. Uurimust viivad läbi eksperdid Tallinna Tehnikaülikoolist ja Ramboll Eesti AS-st.

Optimaalseima turbaületustehnika väljaselgitamiseks rajatakse kuus 30-meetrist katselõiku. Lisaks nendele on võrdluse all veel neli vaiadele ehitamise võimalust, mida simuleeritakse arvutiprogrammides.

Mesilaskärjed ja ujuvad parved

Esimesed kaks katselõiku kasutavad ülekoormuse meetodit, mille käigus surutakse vesi märgalalt raskuse abil välja. Kolmanda variandina proovitakse kolmemõõtmelist geokärge, mis on justkui killustikuga täidetud mesilaskärg.

Neljandal ja viiendal katselõigul rakendatakse aga ujuvaid „parvelahendusi", mida on seni peamiselt Norras ja Jaapanis kasutatud. Esimesel juhul rajatakse tee kergkruusa peale, teise lahenduse kohaselt paikneb autotee hoopis vahtplasti plokkide peal.

Taavi Tõnts Maanteeameti teedearengu osakonnast kinnitab, et „parvtee" võib küll tiheda liikluse korral kuni pool sentimeetrit kõikuda, kuid autos viibides pole muutust tunda ning sõitmist see ei mõjuta.

Viimaseks lahenduseks on klassikaline massivahetusmeetod, mis on parim madala turbakihiga alade jaoks, kuid mida üritatakse vältida sügavamatel lõikudel.

Seitse korda mõõda, üks kord lõika

Kose-Mäo 4-realine trass kinnitati juba 1998. aastal, kuid ehituseni pole seni veel jõutud. Üle turbaväljade kulgev „kiirtee" oleks 5 km lühem kui olemasolev maantee.

Taavi Tõntsi sõnul võib Maanteeamet antud lõigu valmis ehitada 5-10 aastaga, juhul kui projekt leiab rahastuse. Senikaua jätkatakse aga katsetegevusega, mille eelarveks on planeeritud üle 900 000 euro.

Katselõigud valmivad käesoleva aasta septembriks ning geotehnilised analüüsid lõpetatakse 2016. aasta oktoobris.

Sealt kogutavaid andmeid soovib kasutada näiteks Tehnilise Järelevalve Amet, et koostada tehnilised tingimused Rail Balticu trassi jaoks, mille alla jääb samuti ca 1 miljon kuupmeetrit turvast.

Vaata ka videot ja galeriid: