VIDEO JA FOTOD | Mart Helme: põllumajandussektoris töötavad võõrtöölised võivad ajutiselt Eestisse jääda
“Täna hommikul koalitsoooninõukogus, võttes arvesse eilse päeva arutelusid ja otsuseid ka riigikogus, sealhulgas maaelukomisjonis, vaadates tööturu projektsioone, ennustusi, nende finantsmeetmete mõju kestust ja mõju pikemas perspektiivis ühiskonnale, langetasime otsuse, et me pikendame praegu Eestis viibivate võõrtööliste töötamise õigust kuni eriolukorra lõpuni, pluss kaks kuud pärast eriolukorra lõppu, aga mitte kauem kui 31. juulini,” ütles Helme tänasel siseministeeriumi pressibriifingul.
Helme rõhutas, et see reegel kehtib ainult põllumajandussektoris töötavatele võõrtöölistele. “Kuna sealt on kõige suurem hädakisa tulnud, siis pärast pikki vaidlusi ja optimaalse raskuskeskme leidmist võtsime vastu niisuguse otsuse,” selgitas Helme.
Varem on siseminister Helme öelnud, et valitsus võib eelnõust tulenevalt pikemaajalise kriisiolukorra ajal otsustada pikendada esialgu 12 kuuks 15 kuu jooksul tööle tulnud välismaalaste töötamise aega 24 kuule 32 kuu jooksul, kuid praegu sellist plaani ei ole.
Helme sõnul sundis valitsust oma otsust muutma analüüs, mis näitas, et kui riik toetab praegu ettevõtteid, kus käibed ja kasum kahanevad, kus töövõtjaid on 30 protsendi ulatuses või rohkem koondatud, siis hoitakse järgneva paari kuu jooksul teatavat sissetuleku stabiilsust, mis tähendab omakorda seda, et kuigi meil lisandub suurusjärgus tuhat tööpausil olevat inimest päevas, siis lähema kuu-poolteise jooksul suur osa neist tööturule aktiivselt tööd otsima ei lähe. “Mis tähendab, et suur osa neist ei lähe ka meeleheitlikult otsima tööd maapiirkondades. “Nad ikkagi loodavad, et see vana normaalsus tuleb tuleb tagasi, kauplused, kaubanduskeskused, toitlustusasutused lähevad lahti.”
Helme rõhutas, et Eesti ei saa rahvusvahelises plaanis normaalsust taastada. “Kui piirid jäävad endiselt kinni — nad jäävad ilmselt üsna pikaks ajaks kinni —, siis seni, kuni üksainus riik Euroopas hoiab oma piire kinni, hoiavad ka teised kinni. Seni, kuni ühesainsas riigis on veel aktiivne koroonaviiruse levik, hoiavad kõik oma piire kinni. Normaalsus ei taastu homme, ülehomme ega kuu-poolteise pärast,” hoiatas Helme ja osutas ülemaailmsele majanduskriisile, mis võib nõudlust oluliselt kärpida.
Ta viitas prognoosidele, mis annavad erinevaid tulemusi tuleviku kohta. “Siin on võrrand väga paljude tundmatutega, mistõttu see oli see kaalukeel. Me ei tea, millal mingi normaalsus taastub, ja seetõttu anname võimaluse oma toidutootjatele kasutada praegu Eestis olevat tööjõudu veel mõnda aega.”
Helme: põllumajandustootjad seisavad silmitsi vajadusega toodangumahte kahandada
“Meil on ka kokkulepe, et see ei ole otsus, mis kuidagi projitseerub lõpmatusse. On selge, et majanduskriis teeb omad korrektiivid ka põllumajandussektoris. Praegu on mul tunne, et põllumajandussektori ettevõtjad elavad mingil määral eilses päevas: et nõudlus jääb nende toodangule samaks, tööjõuvajadus jääb samaks ja mitte midagi ei ole vaja muuta — paneme aga täiskäigul edasi. Ainult, et tee lõppeb ära,” viitas Helme nõudluse vähenemisele.
Ta rõhutas, et Itaalias, Hispaanias ja mitmetes teistes riikides on näha tohutut nõudluse kahanemist. “Toitlustusettevõtetes ei ole enam tarvis nii palju produkte. Ei ole vaja rahvusvahelise kaubanduse kokkutõmbumise tulemusel nii palju eksporttooteid. Minu ennustus on, et põllumajandustootjad seisavad silmitsi väga tõsise vajadusega oma toodangumahte kahandama hakata. Nad peavad sellest endale aru andma, aga mitte raiuma nagu rauda, et meil on vaja võõrtööjõudu juurde ja juurde,” rääkis Helme.
“Me otsustasime, et me anname neile teatud üleminekuperioodi kevadtööde tegemiseks, aga peame nendega ka pidevat diskussiooni, püüame neid ka informeerida, missugused on meie analüüsid turukonjunktuuri muutuste osas,” sõnas Helme.
Helme sõnul ootab põllumajandussektorit ees piima- ja teiste põllumajandussaaduste sõda meie naabritega. “Praegu me tegelikult tegeleme selle küsimusega. Oleme alustamas konsultatsioone Soome ja Lätiga, et meil oleks ühine liikumis- ja majandusruum. See on kõigile osapooltele ülimalt oluline,” ütles Helme.
“Teatud põllumajanduslikud suurettevõtjad on väga oskuslikult lobitööd teinud ja jääb mulje, nagu nemad oleks kõige suuremad kannatajad Eestis. Kuulge, lõpetage ära! Meil on sadu hotelle kinni, meil on tuhanded turismitalud, kellel ei ole mitte ühtegi klienti sel suvel ette näha. Meil on toitlustusettevõtted — kõndige läbi vanalinna, see on surnud, kummituslinn. Mis need inimesed peavad tegema?" küsis Helme
Põllumeestel on laudad olemas, loomad sees, tööjõud olemas, tööjõu leidmise võimalused avarduvad iga päevaga Eesti oma inimeste hulgas. Ma saan aru, et neil on raske. Aga kes on öelnud, et elu peab kerge olema? Ma arvan, et neil on vaja kohaneda, aga mitte nõuda, et me peame samamoodi edasi saama elada nagu siiani. Need, kes kohanevad, jäävad ellu, need, kes ei taha kohaneda, surevad ära. Midagi ei ole teha,” rääkis Helme.
Ta lisas, et võib-olla kukuvad välisnõudluse kahanedes kõik suurtalud kokku ja Eestisse tulevad taas väiketalud.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus märkis, et praegu on piiriülene liikumine ilmselgelt takistatud ja lisaks on PPA peadirektori Elmar Vaheri korraldusega seadustatud kõigi nende välismaalaste Eestis viibimine, kes olid siin 17. märtsi seisuga. “Küll aga see eelnõu, mis on riigikogu menetluses, näeb ette, et kui välismaalane kaotab Eestis töö, siis on see aluseks tema viisa või viisavaba viibimise aja kehtetuks tunnistamiseks ja ta peab Eestist lahkuma.”
Helme lisas, et nendega, kellel on töö ja keda tööandja soovib edasi kasutada, on teine lugu ja nemad võivad Eestis viibida.
Välismaalaste seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused on esitatud riigikogule koos riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi käsitleva eelnõuga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik tiigikogu koosseisu poolthäälte enamus.
