Preemiad on praegu tundlik teema, kuna ilmselt pani paljudel eestimaalastel kulme kergitama Mart Helme otsus just nüüd oma allasutuste juhte tuhandete eurodega premeerida.

Kas oli õige hetk seda teha? Aab viitab, et sellele peavad ikka asjaosalised vastama, ent nendib, et tema oma positsioonis vastutab üldiselt selle eest, mis toimub üldse riigiametnike palkadega. "Teen ülevaate ja esitan valitsusele, mis palgad kuskil ja kuidas ja võrreldes teiste asutustega."

Ta lisab, et viimastel aastatel on palju tõusnud just eesliinitöötajate palgad - näiteks politseinikel, päästjatel, õpetajatel ja lasteaiatöötajatel. "Mis puudutab ministeeriumite ja asutuste ametnikke, teatud vabadus palgapoliitikas on. Ei ole kirjutatud täpseid reegleid."

On avalikult teada, et palk võib formaalselt olla üks, ent juurde tulevad suured tulemustasud, mis põhimõtteliselt võrreldavad preemiatega. Aab leiab, et oleks vaja rohkem läbipaistvust - põhipalk suurem, tulemustasu väiksem. Ta loodab, et tulevikus tehakse selles osas ümberkorraldusi.

Aga siiski, olukord majanduses on praegu kehv, ehk tuleks kaaluda kas või ajutisi palgalangetusi avalikus sektoris? Aab ütleb, et seda ilmselt kaalutakse, aga teisel poolaastal, mil jõutakse kärbete arutamiseni. Ta ütleb, et praegu poleks palgalangetus ka nii aktuaalne - olulised on meetmed, mis aitavad kriisi lahendada, inimeste elu ja tervist päästa. "Me jõuame selle palga üle vaielda teisel poolaastal küll veel."

Ent ikkagi preemiad. Paljudele läheb see teema teravalt korda. "Minu isiklik arvamus - mina seda ei teeks," märgib Aab.