VIDEO! Kohtutäiturid: aasta jooksul läheb haamri alla 2300 kodu
Küll on viimastel aastatel pidevalt paranenud õnnestunud müügitehingute hulk, ulatudes mullu umbes kahe kolmandikuni menetlusse võetud nõuete arvust, teatas kohtutäiturite ametiliit.
„Võrreldes kuue aasta taguse ajaga on kohtutäiturite kaudu sundmüüki mineva kinnisvara hulk aasta-aastalt hüppeliselt kasvanud, saavutades mõningase stabiilse taseme 2009. aastal. Olles toona tõusnud enam kui 2200 varamüügini, on see suurusjärk praeguseni püsinud,“ lausus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak.
„Majanduse kasvades ilmselt kohtutäituritele suunatud hüpoteekidega tagatud nõuete arv hakkab vähenema. Seega on need numbrid ikkagi otseselt seotud inimeste elu-oluga.“
2011. aastal teostati Eesti kinnisvaraturul kokku 32 496 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,545 miljardit eurot.
Kohtutäiturite poolt lõpetati rahuldamisega samal perioodil 1583 hüpoteegiga tagatud nõuet statistilises koguväärtuses 168 miljonit eurot. Ehk siis kohtutäiturite korraldatud enampakkumistel sõlmiti 4,8% mainitud aasta kinnisvaratehingutest.
2010. aastal tegid täiturid siinsel kinnisvaraturul 3,2% tehingutest ning 2009. aastal 2,7% tehingutest.
Rahaliselt täiturite vahendusel teostatud tehingute väärtust mõõta on keerulisem ning menetlusse võetud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamise summa on pigem statistiline kui reaalne näitaja. Rahaliselt on võlausaldajad tõenäoliselt saanud ca 30-50% sellest, mis on statistikas kirjas.
Keskmiselt tuleb vara müügiks korraldada pidevalt hinda langetades 5-6 enampakkumist.
Seega võiks moodustada kohtutäiturite korraldatud enampakkumiste tulemusel teostatud kinnisvaratehingute rahaline maht 2011. aastal hinnanguliselt nii 5-6% koguturust.
„Enampakkumise puhul on üks olulisi küsimusi arestimise juures hinna määramine. Seadus ütleb, et kui võlgnik ja sissenõudja hinna suhtes kokku lepivad, siis on see hind selline. Kui nad aga kokkulepet ei saavuta, määrab hinna kohtutäitur. See peaks olema antud hetke turuhind. Arestimisaktis märgitud hinnaga algab esimene enampakkumine,“ selgitas Kadak.
Reeglina kohtutäiturite juures Kadaku sõnul keegi turuhinnaga ostma ei kipu. Sellel on omad põhjused, mis peituvad riskides. Kohtutäitur müüb asja koos võlgnikuga. Ja kui võlgnik välja ei lähe, on see ostja jaoks täiendav aja- ja närvikulu. On vaja teostada väljatõstmine ja kui on sõlmitud rendi- või üürilepingud, peab ostja kohtu poole pöörduma. „Kui asja ei õnnestu müüa selle hinnaga, siis võib kohtutäitur asja alla hinnata, kuni saab asja müüdud. Kui järgmine aasta tuleb juurde elektrooniline enampakkumine, võib olla läheb müük kiiremini ja huvilisi on rohkem.“
Viimastel aastatel on tõusnud õnnestunud kinnisvaratehingute arv. Menetlusse võetud hüpoteegiga tagatud nõue lõpetati 2011. aastal rahuldamisega 67% juhtudes ning 2010. aastal 43% juhtudest. 2008. aastal oli vastav näitaja 27% ning 2009 vastavalt 33%.
Kadak lisas, et enampakkumistel osalevad erinevad ostuhuvilised – on neid, kes ostavad endale oma tarbeks, neid, kes ostavad kinnisvara investeeringuteks ning neid, kes ostavad selleks, et vaheltkasuga kunagi edasi müüa. „Praegu on tekkinud juurde huvilisi, kes tahavad oma vabad vahendid kinnisvarasse panna – seda seoses ažiotaažiga euro ümber.
Eestis on kokku 47 kohtutäiturit, kes kõik on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed. Eesti kohtutäituritel täitus mullu 10 aastat tegevust iseseisvalt vaba elukutse vormis. Kohtutäituri ametipositsioon on Eesti õigusruumis võrreldav notari, advokaadi või pankrotihalduri omaga.
Mati Kadak tänasel kohtutäiturite ametikogu pressilõunal:
