1960ndatest aastatest kuni 1990ndateni tegutses lotomaailmas mees nimega Stefan Mandel. Ta suutis loto peavõidu võtta 14 korral. Õnnel oli siin väga väike roll. Ta kasutas toona legaalseid meetodeid, et lotokorraldajad üle mängida.

Mandel, kes elab veel tänagi, ei ole tavaline mees. Tema sünniriik on Rumeenia ja ta on matemaatika- ja investeerimisvõlur. Ta on investeerides teeninud üle maailma miljoneid ning ka tema kliendid teenivad suuri summasid.

Me teame, et on vähemalt üks miljonile šanss, et sa võidad lotoga. Stefan Mandel on võitnud üle maailma kokku 14 peavõitu. Ta avastas lollikindla viisi, kuidas endale võidud garanteerida.

Mandel teadis väga hästi, kui palju numbrikombinatsioone on vaja tekitada, et võit oleks kindel. Ta teadis ka, et ühe piletiga on võiduvõimalus tõesti imepisike. Ka 100 pileti ostmine on väga suure tõenäoususega raha raiskamine. Mandel ajas investorite raha kokku ja ostis miljoneid lotopileteid. Tal endal sellist raha ei olnud. Ja isegi kui oleks olnud, siis kogu raha loto peale panna oleks ikkagi olnud veidi riskantne. Mandel pöördus tavaliste inimeste poole ja küsis, kas need sooviks tema ettevõtmisesse investeerida. Huvilisi oli palju. Ja kui kuskil sobivas kohas jõudis loterii jackpot sellisesse punkti, et võit oli piisavalt suur, siis ostis Mandel oma meeskonnaga kõik piletid ära.

Esimene katsetus

Mandel, nagu öeldud, sündis ja kasvas kommunistliku Rumeenia pinnal. Toona oli suur osa rahvast vaene ja ainuke viis raha teha oli genereerides kastist väljas ideid. Aeg ajalt ka seaduse piiridest väljas asuvaid ideid. Aga ka Rumeenias oli oma lotomäng, mis võis keskmise inimese teha hetkega rikkas. Mandelil tekkis idee.

Ta töötas ühes Rumeenia kaevandusfirmas ökonomistina. Ta hakkas mõtlema, et kas on võimalik legaalsel viisil teha enda jaoks loterii võitmine väga reaalseks. Ta mõtles, et isegi teise koha auhind oleks juba väga hea. Ta arendas välja matemaatilise valemi, mis võimaldas võiduvõimaluse viia peaaegu sajale protsendile.

Esimest korda oli ta närvis. Neli aastat pärast esimest korda lotovõidust mõtlemisele pani ta alla väga suure summa oma enda raha, et võita kas või suuruselt teine auhind. Selle asemel, et panna täppi kõik kuus numbrit, otsustas ta tabada viis esimest. See oli palju lihtsam ülesanne. Tema suureks üllatuseks võitis ta aga jackpoti.

Kommunistlikust Rumeeniast oli pea võimatu lahkuda. Mandel oli lisaks ka juut. Nüüd oli tal aga raha ning ta maksis välisministeeriumi töötajaile altkäemaksu, et need vormistaks talle väljasõiduviisa. Ta läks Iisraeli, mis oli vaba riik.

Ja Mandel soovis ka seal korrata oma Rumeenia lotoedu. Ta ootas mitu aastat, jälgis ja õppis sealset lotosüsteemi tundma. Ta töötas välja uue algoritmi ja kasutas sama strateegiat nagu Rumeenias - ta ostis kokku virnade viisi lotopileteid ja ta võitiski taas peavõidu.

Austraalia vallutamine

Nüüd oli tal veel enam raha ja nüüd sai Mandel endale ja perele viisa, mis viis nad Austraaliasse. Seal oli toona veel odav elada, aga majandus oli tugev.

Loomulikut pani ta püsti oma lotoäri. Mandel teadis, mida teha - ta pidi saama kätte kõik lotopiletid. Ta investeeris ka tuttuutesse laserprinteritesse, et piletid välja printida.

Suure hulga lotopiletite ostmine ei ole siiski lihtne töö. Esiteks pead sa mõtlema, millal seda täpselt teha. On erinevate võitudega loosimised. Viimaseks peab arvestama ka võimalusega, et mõni tõesti õnnelik inimene on samuti õiged numbrid ära arvanud ning sul tuleb jackpoti ikkagi jagada. Perfektse poti ootamine võib võtta kaua aega.

Mandel surus Austraalia lotosüsteemi nurka 11 korral. Tal oli terve inimeste armee, kes lotopileteid täitsid ja erinevatesse poodidesse ära viisid. Need, kes lotopiletid ära viisid said vastu tšekid ning need pandi omakorda väga korrektselt hoiule. Kui võitja välja kuulutati, ja selleks oli Mandeli ettevõte, siis otsiti õige tšekk üles ja mindi raha lunastama.

Mandeli tegevus ei olnud toona illegaalne. Reeglites ei olnud kirjas, et üks inimene ei tohi osta kõiki lotopileteid. Siis aga hakkasid seadused muutuma. Esmalt muudeti seadusi nii, et üks inimene ei tohtinud kõiki pileteid osta. Mandel kaasas viis partnerit. Siis tehti seadusemuudatus, et ka grupp inimesi ei tohi osta ära kõiki pileteid. Mandel lõi lotofirma. Viimaks keerati aga seadused nii karmiks, et ei olnud enam mõtet tegutseda.

Kõikide võimaluste maa

Mandel vaatas välismaale. Kus veel saaks sama trikki teha? Ta piilus USA poole, sest seal on igas osariigis oma lotod ja reeglid. Teda tabas õnn. „Investeering" tehti Virginia osariiki. Mandel arvutas, et nende osariigi loteriil on vaid 7,1 võimalikku numbrikombinatsiooni. Pilet maksis dollar tükk, mis tegi neist riigi ühed odavamad lotopiletid. Ta hakkas tööle.

Kulus poolteist aastat uurimistööd ja jälgimist, et aru saada, kuidas sealne loto täpsemalt toimib. Siis tundis ta end piisavalt kindlalt, et oma sammud astuda. Ta pidi kokku ajama 7,1 miljonit dollarit, et kõik kombinatsioonid ära osta. Ta sai 2500 erinevalt Austraalia investorilt 4000 dollarit inimese kohta. Nüüd sai ta oma triki käiku lasta.

Loomulikult ei piiranud osariigi seadused seda, kui palju üks inimene või firma võib pileteid osta. Virginial oli veel üks väga suur eelis. Sa said printida oma pileti kodus paberile ning hiljem said kombinatsiooniga pileti viia kauplusesse. Nii sai Mandel ja tema meeskond kõik 7,1 miljonit piletit välja printida Sydneys.

Siis oli aga vaja need kõik transportida USAsse. Ta maksis 60 000 dollarit, et need teise planeedi otsa viia.

Toona aga ei olnud pangaülekandeid. See tõi teele järgmise katsumuse. 7,1 miljoni pileti eest pidi ka maksma. Sellise summaga mööda osariiki sõitmine oleks olnud väga kulukas ja riskantne. Mandel ja tema töölised kasutasid aga pangatšekke ja läksid otse poodide omanike juurde ja ostsid kõik neil müüdud piletid ära.

Ajastus

Stefan Mandel ja tema meeskond pidi valima ka õige hetke, mil piletid osta. Et saada suurt kasumit. Võit pidi olema üle 20 miljoni dollari suurune. See oli äsja jõudnud 27 miljoni peale ning meeskond lendas peale. Peale kaht aastat ootamist oli lõpuks kätte jõudnud õige aeg.

Virginia loterii töötas nii, et iga kolme päeva järel toimus loosimine. Seega selleks, et kõik 7,1 miljonit piletit ära osta oli aega 72 tundi. Osariigi erinevate poodide juures tegutses suurearvuline Mandeli meeskond. Vaja oli saada 7,1 miljonit tšekki. Aeg surus takka. Meeskond pidi töötama ühtse hingamisega. Loodud oli staap. Kaks päeva töötati rütmis 100 000 piletit tunnis. Tšekke hakati laduma karpidesse. Kõik kulges ladusalt, kuni tuli krahh.

Arvutisse sisestati aina uusi ja uusi kombinatsioone ning täidetud piletitega jooksti poodi. Siis aga juhtus midagi. Üks suuremaid poode lõpetas piletite müügi, siis teine ja seejärel järgmine. Lõpuks ei müünud ükski kauplus enam pileteid. Aeg oli saanud otsa. Veidi üle miljoni kombinatsiooni oli aga veel välja ostmata. Mandel ise ei teadnud väidetavalt loosimise hetkel sellest krahhist midagi.

Aga sellest ei olnud midagi. Mandeli meeskonnal olid siiski võidunumbrid. Ja mis väga oluline, vaid temal olidki võidunumbrid, mis tähendas, et ta ei pidanud võitu jagma. Ta võitis 27 miljonit pluss väiksemaid auhindu, mis tegid kokku 30 miljonit dollarit. Investorid olid õnnelikud.

Juriidiline segadus

Virginia osariigi loterii reeglites on kirjas, et pilet on kehtiv vaid juhul, kui see on saadud samast terminalist, kust kaudu see osteti. Kuna aga Mandel ja tema meeskond olid läinud otse poeomanike manu, kerkis juriidiline küsimus, kas piletid on kehtivad. Lõpuks otsustati siiski, et piletite eest oli ju makstud ja võidud jäid kehtima.

Virgina loteriid vedav inimene ei olnud just rahul, et loto võitis investeerimisgrupp. Ta pidi aga raha üle andma, sest reegleid ei oldud rikutud. Intervjuus ütles mees, et olgu see võit siis selle grupi organiseerituse, matemaatiliste võimete ja järjekindluse eest. Ta avaldas aga lootust, et nad seda ei korda.

Põgenes saarele

Täna elab Mandel rannamajas, mis asub troopilisel Vanuatu saarel, mis ei ole Austraaliast kaugel. Ta elab seal alaliselt ja põgenes sinna vanglakaristuse kartuses. Nimelt püüdis ta pärast Virginiat teha sama trikki taaskord Iisraelis, aga ta pisteti pettuse kahtlusega eeluurimisvanglasse. Süüdistuste põhjus oli muide see, et ta ei andnud investoritele enne kindlaid võidukoefitsente ehk garantiid.

Intervjuus ühele raadiojaamale ütles Mandel küsimuse peale, kas tema trikki oleks võimalik kasutada ka tänapäeval, näiteks USA megaloto Powerball juures, et see on võimatu. Esiteks peaks Powerballi nurka mängida üritav inimene ostma kosmilise arvu lotopileteid. Tema matemaatika peab paika pidama ning tal peaks olema üleriigiline logistikakett. Ühesõnaga - see oleks võimatu missioon. Tõenäoliselt ollakse selle mehe tegemistest õppinud ka mujal ning sel viisil enam võita võimalik ei ole.