Eesti pensionifondide tootlust saaks suurendada kui pikemaajaliselt võetaks suuremat riski, kuna need käivad käsikäes, ütles Luminor Pensions Estonia fondijuht Olli Enqvist panga pensionihommikul.
„Teiseks võiksite rohkem säästa,“ märkis ta, kuna siis rakenduks tootlus suuremale summale. Enqvist tõi näiteks, et turu põhjas investeerimine ei anna eelist turu tipust investeerimist alustades, kui tipud on enne põhjasid.
Näiteks alates 1973. aasta jaanuaris turu tipus iga kuu kümme dollarit USA S&P 500 aktsiaindeksisse investeerides kogunes 150 431 dollarit. Kes alustas põhjas ehk oktoobris 1971 investeerimist, sellel kogunes vaid 127 104 dollarit.
1980. aasta detsembris tipus investeerimist alustades kogunenud 56 019 dollarit võrreldes põhjast alustades 43 918 dollariga. 1987. aasta septembris tipust alustades kogunes 22 143 dollarit, põhjast sama aasta detsembris alustades vaid 21 559 dollarit.
2000. aasta septembris tipust investeerimist alustades kogunenuks 5782 dollarit ja põhjast 2002. aasta oktoobris alustades 4905 dollarit. Põhjus näiliselt ebaloogilisele olukorrale on selles, et varem ostes rakendus hilisem tootlus suuremale kogunenud summale.
„Börsil ajastamine on jube raske,“ tõdes Enqvist. „Kui alustada investeerimist siis kui kellegi arvates on börs madalal ja odav, siis võibolla ootad liiga kaua. Kõige tähtsam on alustada eile. Kohe!“
Pikajaaliselt on riskivõtmine end ära tasunud. Riski tuleb võtta pikaajaliselt ja siis sellest plaanist kinni pidada, kuna lühiajaliselt on finantsiturgude volatiilsus (kõikuvus) kõrge, märkis ta. Pikaajaline 7,8 protsendine aktsiaturutootlus ei tule igal aastal vaid pikaajaliselt keskmiselt aastas. Ühel aastal võib tulla -30 protsenti, teisel pluss 20 protsenti. Riski tuleb taluda.
Eesti poliitikute plaanile võtta II sambast raha välja, anda see nende investeerimiskontole võimalusega raha kulutada pole Enqvisti arvates hea idee. Võtame näiteks USA pensionisüsteemi, kus vabatahtlik säästmine on praktiliselt olematu. Seal saavad inimesed valida kas nad säästavad pensioniks või mitte.
„Paljud vanad pensioniealised inimesed töötavad McDonaldsis, kuna neil võivad olla väikesed pensionisäästud,“ märkis ta. „Neil oli vabatahtlik võimalus säästa pensioniks ja üllatus-üllatus, nad ei teinud seda. Noorel 25-30 aastasel inimesel on väga raske mõista, et tuleb mõelda ja tegutseda enda pensionipõlveks. Kui pensionipõlveks säästmine on vaid vabatahtlik, siis enamus inimesi ei säästa midagi.“
Eestis tekib pensionifondidel võimalus võtta 100% aktsiariski. Luminor pole veel otsustanud, ka sellist fondi luua või mitte. Konservatiivsetele pensionifondidele võimaluse võtta väikest aktsiariski pidas ta heaks, kuna see võimaldab rohkem riski varaklasside lõikes hajutada. See võib tuua lisatulu ja ka hajutada riski, märkis ta. „Minu arvates on see muudatus tervitatav,“ lausus Enqvist.
„Kui tuleb järgmine suurem aktsialangus (karuturg), siis võivad Luminori pensionifondid aktsiariske muuta ehk vähendada, kuid seda on ka võimalik kasutada võimalusena osta riskivarasid odavalt,“ lausus ta.
“Kui noor inimene alustab II sambas säästmist ja valib suure aktsiate osakaaluga pensionifondi, siis on väga hea, et toimub langus, kuna ta saab varad väga odavalt. Investeerimise esimesel viiel aastal pole vahet, kas varade hinnad tõusevad või langevad, kuna varade maht on nii väike. Alles viie aasta pärast või umbes nii on kogunenud nii palju, et muutused hakkavad tõsiselt mõju avaldama,“ kirjeldas Enqvist.
Ka rõhutas ta mitte unustada veebilehelt fonditootluseid vaadates, et see ei ole nende inimeste rahapaigutuste tootlus, kuna see näitab tootlust ühest punktist alates, kuid igakuiselt säästes tekib aastakümnete jooksul säästes investoritel sadu selliseid punkte millest tootlust arvestada.
