Eesti poliitikute plaanile võtta II sambast raha välja, anda see nende investeerimiskontole võimalusega raha kulutada pole Enqvisti arvates hea idee. Võtame näiteks USA pensionisüsteemi, kus vabatahtlik säästmine on praktiliselt olematu. Seal saavad inimesed valida kas nad säästavad pensioniks või mitte.
„Paljud vanad pensioniealised inimesed töötavad McDonaldsis, kuna neil võivad olla väikesed pensionisäästud,“ märkis ta. „Neil oli vabatahtlik võimalus säästa pensioniks ja üllatus-üllatus, nad ei teinud seda. Noorel 25-30 aastasel inimesel on väga raske mõista, et tuleb mõelda ja tegutseda enda pensionipõlveks. Kui pensionipõlveks säästmine on vaid vabatahtlik, siis enamus inimesi ei säästa midagi.“
Eestis tekib pensionifondidel võimalus võtta 100% aktsiariski. Luminor pole veel otsustanud, ka sellist fondi luua või mitte. Konservatiivsetele pensionifondidele võimaluse võtta väikest aktsiariski pidas ta heaks, kuna see võimaldab rohkem riski varaklasside lõikes hajutada. See võib tuua lisatulu ja ka hajutada riski, märkis ta. „Minu arvates on see muudatus tervitatav,“ lausus Enqvist.
„Kui tuleb järgmine suurem aktsialangus (karuturg), siis võivad Luminori pensionifondid aktsiariske muuta ehk vähendada, kuid seda on ka võimalik kasutada võimalusena osta riskivarasid odavalt,“ lausus ta.
“Kui noor inimene alustab II sambas säästmist ja valib suure aktsiate osakaaluga pensionifondi, siis on väga hea, et toimub langus, kuna ta saab varad väga odavalt. Investeerimise esimesel viiel aastal pole vahet, kas varade hinnad tõusevad või langevad, kuna varade maht on nii väike. Alles viie aasta pärast või umbes nii on kogunenud nii palju, et muutused hakkavad tõsiselt mõju avaldama,“ kirjeldas Enqvist.
Ka rõhutas ta mitte unustada veebilehelt fonditootluseid vaadates, et see ei ole nende inimeste rahapaigutuste tootlus, kuna see näitab tootlust ühest punktist alates, kuid igakuiselt säästes tekib aastakümnete jooksul säästes investoritel sadu selliseid punkte millest tootlust arvestada.