Pressikonverentsil ütles maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid, et kui seni - eriolukorra ajal - oli võlgade intress null, siis tänasest hakkab maksuvõlgadele ka intress jooksma. "Muret teeb see, et 8000 ettevõttel pole võlad ajatatud, probleeme on 11 500 ettevõttel," ütles Laid.

"Tööjõumaksude osas on olukord võrreldes kuu aja tagusega stabiilne, siin on abiks kindlasti töötukassa palgahüvitise meede. Julgustaks siinkohal ka ettevõtjaid esitama deklaratsioone, 4500 ettevõttel on esitamata deklaratsioonid."

Strateegilise analüüsi valdkonna peaspetsialist Imbi Kaunismaa sõnul on näha, et ettevõtted kasutavad võimalust makse mitte maksta, st ajatamise võimalust. Deklareeritud, kuid tasumata makse on 42 miljonit eurot, suurim osakaal on siin töötleva tööstuse ettevõtetel, teisel kohal IT-ettevõtted.

"Töökohti on vähenenud märtsiga võrreldes 18 000 võrra. Palgafondis toimub tavapäraselt aprillis hüpe, aga nüüd on olukord vastupidine - palgafond vähenes märtsiga võrreldes 2%. Töötukassa palgatoetusega kasvas palgafond siiski samale tasemele, mis märtsis oli, seega töötukassa meede aitas palgafondi säilitada."

Kokkuvõttes võib järeldada, et eriolukorra mõju on jõudnud vahetult peamiselt just kahte otsekontaktidega seotud sektoritesse nagu majutus-toitlustus ja kunst-meelelahutus-sport.

Eelmisel nädalal Ärilehele antud intervjuus ütles Valdur Laid, et ettevõtjad peaksid hakkama oma võlgu ajatama ning eriolukorra ajal tekkinud võlgnevused on märkimisväärsed.

„Eriolukorra kehtimisest kuni eriolukorra lõpuni on maksuvõlgnevustelt intress null. Paljudes sektorites on käive täiesti kadunud ja paljudes ettevõtetes on see olulisel määral kukkunud. Riigi roll on sellises probleemses olukorras leida paindlikkust. Ettevõtjad pole selles süüdi ja neil tuleb aidata olukorraga kohaneda. Meie ettepanek oli tol hetkel, kui eriolukorra ajal nullintress maksuvõlgnevustele tuli, et ettevõtjad vaataksid oma võimalused üle ja tuleks maksuvõlgnevusi ajatama alles siis, kui eriolukord lõppema hakkab. Siis on ka selge, millistest majanduse toetamise meetmetest nad abi leiavad.

Nüüd on töötukassa, EAS-i, KredExi ja paljud muud meetmed olemas ning aktiivselt kättesaadavad. Selles olukorras on ettevõtjal juba natuke selgem pilt ees, kuidas hakkama saada. Eriolukorra ajal tekkinud võlgnevused on märkimisväärsed. Aprilli lõpu seisuga oli eriolukorra maksuvõlgnevusega ettevõtteid peaaegu 9000. Neil on võlgnevused tekkinud just konkreetselt selle eriolukorra ajal ja ulatuvad kogusummas pisut alla saja miljoni euro. Kui eriolukord lõpeb, siis nullintress tõuseb 0,03%-ni ööpäevas."

Täna peaksid kõlama siis täpsemad numbrid maksuliikide lõikes.