VIDEO | Martin Helme: alkoholiaktsiis langeb 1. juulist 25 protsenti. Loodetavasti jõuab hinnalangus kohe tarbijateni

 (461)
Oluliselt täiendatud kell 14.45!

Rahandusminister Martin Helme kinnitas, et valitsus otsustas alkoholiaktsiisi langetada 25 protsenti.

Valitsus jätkas täna hommikul eelarvestrateegia arutelusid. Punkt pandi neile kella 13 paiku. Pärast seda rääkis Helme ajakirjanikele, et jõuti kokkuleppeni. "Eesmärk jõuda eelarvega tasakaalu on saavutatud," lausus ta.

Märgiline on seegi, et Helme sõnutsi näitas valitsus rohelist tuld sellele, et alkoholiaktsiisi langetada. Helme lausus, et lepiti kokku, et langetus toimub nii kangele kui lahjale alkoholile 25 protsenti.

"Loodetavasti riigikogu annab eelnõu menetlusse täna, soov langetus teha on 1. juulist," rääkis ta ja lisas: "Loodetavasti ka tarbijateni jõuab 1. juulist." Ta viitas, et mitmed suured jaeketid ning Tallink on öelnud, et teevad hinnalangetuse kohe. Valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10-protsendise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis viis protsenti aastas järgmised neli aastat.

ERR-ile teadaolevalt jäi alkoholiaktsiisi langetamises valitsuses eriarvamusele sotsiaalminister Tanel Kiik.

Ekspertide hinnangul võib tarbimine kasvada

Samal ajal, kui selgus, et valitsus alandab 1. juulist alkoholiaktsiisi, toimus superministeeriumis alkoholituru, -tarbimise ja -poliitika värskete uuringute tulemusi tutvustav pressikonverents, kus olid kohal nii konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, tervise arengu instituudi (TAI) direktor Annika Veimer ja sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.

Seotud lood:

Josing märkis, et tema tahaks näha täpsemaid analüüse, mis selle otsuse taga olid ehk miks otsustati nii kange kui lahja alkoholi aktsiisi langetada võrdselt 25%. „Ma tavaliselt ilma analüüsita ei ütle midagi. Mina ei ole seda analüüsinud, spetsialistid on mujal,” sõnas konjunktuuriinstituudi juht.

Aktsiisi arvutamise spetsiifikasse ei soovinud laskuda ka Annika Veimer. „Küll aga tahaks ma lihtsalt meelde tuletada konjunktuuriinstituudi toodud näidet selle kohta, kuidas muutus tarbimine Soomes, kui alkohol muutus kauplustes kättesaadavaks ja hind langes – ehk siis õpime palun soomlastelt,” märkis TAI direktor, viidates sellele, et kättesaadavuse paranedes ja hinna langedes tarbimine kasvab. Veimer sõnas, et koos sellega kasvavad ka alkoholikahjud, sealhulgas alkoholisurmad.

„Tervisevaldkonna poolelt me kindlasti ei rõõmusta selle uudise üle,” tõdes ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse. Ta märkis, et alkoholihind on üks olulistest teguritest, mis tarbimist määrab. „Kui Eesti alkoholitarbija on kuidagipidi sarnane teistes riikides olevate alkoholitarbijatega, siis peame me ennast valmis seadma suure tõenäosusega kasvavaks tarbimiseks lähi paari aasta perspektiivis,” lausus Jesse.

Ka märkis sotsiaalministeeriumi asekantsler, et ta on kursis sellega, et õlletööstus on taotlenud, et nende aktsiisilangetus oleks suurem ja taastuks see varasem suurem proportsioon kangel alkoholil. „Tervise vaatenurgast ei ole etanoolil vahet – kas see tuleb inimese sisse läbi õlle või läbi kangete alkoholide,” lausus Jesse. Siiski märkis ta, et kangete alkoholide proportsioon Eesti üldtarbimises on vähenenud, võrreldes läbi õlle saadava etanooli.

Kuigi konjunktuuriinstituudi värskelt tutvustatud uuringu järgi vähenes eestlaste alkoholi tarbimine 2018. aastal 10,1 absoluutalkoholi liitrini ehk 2% aasta varasemaga võrreldes, ei pea ei konjunktuuriinstituut ega sotsiaalministeerium seda reaalseks tarbimise vähenemiseks. 2017. aastal oli sama näitaja 10,3 absoluutalkoholi liitrit elaniku kohta, tõustes 2016. aasta 10,2 liitrilt.

Erakorraline pensionitõus jääb ära

Lisaks otsustas valitsus tänaste eelarvekõneluste käigus suurendada pensionäride tulumaksuvabastust 50 euro võrra. Suurt pensionitõusu pole oodata, jätkatakse tavapärases rütmis.

Prognoosi järgi tõuseb 44-aastase staažiga inimese esimese samba keskmine vanaduspension nelja aastaga 115 euro võrra ehk 24 protsenti, jõudes 2023. aastaks 598 euroni. "Erakorralist pensionitõusu arutab valitsus edasi sügisel. Üheks selle rahastamise allikaks saab teise pensionisamba reform," sõnas peaminister Jüri Ratas.

Loe veel

Kuskilt on aga vaja leida ka katteallikaid. "Oleme leidnud terve hulga kokkuhoiukohti avalikus sektoris investeeringute ja tegevustoetuste osas," sõnas Martin Helme. 2020. aastal pole oodata märkimisväärseid riigieelarvest rahastatavaid palgakasve.

Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus lisaraha teadus- ja arendustegevusse. Sellega garanteeritakse, et teaduskulutuste osakaal püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKPst.

Hinnanguliselt on 2019. aasta eelarve struktuurses puudujäägis 0,9 protsendiga SKPst. Järgmisel aastal kahaneb struktuurne puudujääk 0,4 protsendile ja 2021. aastal jõuab eelarve struktuursesse tasakaalu, mis püsib ka aastatel 2022 ja 2023. Aastatel 2020–2023 on valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon kavandatud ülejääki.

Küll aga loobub valitsus kitsendavast reeglist, mis hetkel nõuab minevikus tekkinud puudujääkide kompenseerimist samas summas ülejääkidega tulevikus. Seoses sellega kaotatakse ka eelarvetasakaalu arvestus mitme aasta keskmisena. Uue kava järgi taastatakse nõue koostada valitsemissektori eelarve struktuurses tasakaalus igal aastal.

"Eelarve kasvab jätkusuutlikult ning nii sügisel kui ka järgnevatel aastatel vaatame kindlasti üle riigieelarve vajadused ja võimalused. Oluline on panustada just prioriteetsetesse tegevustesse," lausus peaminister Jüri Ratas.