Eile Ida-Virumaal Auveres, Enefit280 õlitootmises Delfile videointervjuu andnud rahandusminister tõdes, et korduvate kohtumiste käigus Eesti Energia juhtkonnaga on arutatud palju olukorda, mis täna on tekkinud seoses põlevkivielektri tootmisega seotud 1300 töötaja sundpuhkusele saatmisega.

"Minu sõnum on, et seda asja ei saa juhtuda – praegune valitsus kindlasti ei lase sel juhtuda –, et Eesti kujuneb riigiks, mis ei ole võimeline ise enda elektrit tootma ja hakkab elektri importijaks," märkis Helme.

Kuigi meedias on tänast olukorda nimetatud ka põlevkivielektri tootmise krahhiks, Helme olukorda nii mustades värvides ei näe. „Ei, see on kindlasti liialdus,” ütles Helme, kelle sõnul ei tasu olukorda üle dramatiseerida. Pigem on tema arusaama järgi küsimus selles, kas riik võtab omanikuna ettevõttest välja 50 miljoni asemel 30 miljonit eurot dividendidena.

Küsimuse peale, mida temaga kohtunud Estonia kaevanduse kaevurid rahandusministrilt võimaliku koondamiskirve osas ootavad, ütles Helme, et ta pigem uuris, kuidas neil läheb, kuidas maa all töötamine käib ja kas nad on palgaga rahul. „Kaevuri palk on väga hea, eriti veel, kui sa oled hinnatud kaevur – pika staažiga ja hea väljaõppega ja kalli masina peal,” kirjeldas rahandusminister.

Palk olla tema sõnul kaevuritel hea nii Eesti kui ka Ida-Virumaa mõistes, netosumma võib küündida üle 2000 euro. „Nii et, kui me räägime, et on vaja koondamisi ja kuskile mujale vaja tööle minna, siis sarnast palka saada on väga keeruline, Virumaal kindlasti, aga ka näiteks Tallinnas,” tõdes Helme.

Küsimuse peale, kui suurt vastutust näeb rahandusminister Eesti Energia juhtkonnal tänase Ida-Viru kriisi tekkimise juures, märkis Helme, et tema hinnangul on tänase olukorra taga olnud ennekõike puhtalt poliitilised otsused.

"Väga tore on olla roheline, rääkida maailma päästmisest ja keskkonna jalajäljest, aga kui me ühel hetkel seisame silmitsi puhtalt poliitiliste skeemidega – ja CO kaubandus on puhas poliitiline skeem, keegi lihtsalt kuskil otsustas, et nüüd me hakkame CO-d mõõtma ja maksustama –, selle tagajärjel on aetud mitte ainult Eesti, vaid terve Euroopa olukorda, kus me oleme kogu muu maailmaga võrreldes kallima elektriga," kirjeldas Helme.

Rahandusminister on seda meelt, et nüüd on jõutud Euroopas olukorda, kus kliimapoliitika, mis meil on, on selgelt jõudnud poliitilisse tupikusse. "Mis saab kliimapoliitikast – tänases olukorras peaks iga inimene endalt küsima, et kas ta ikkagi on nõus sellega, et me maksustame omaenda energiatootmise surnuks,” nentis Helme.

Eesti Energia juhatusel tänase olukorra osas ta mingit süüd ei näe. „Ma ütleks, et Eesti Energia juhatus on tegelikult vähemalt umbes kümne aasta jooksul planeerinud ja valmistanud ette selleks olukorraks, et selle kliimapoliitikaga arvestada. Ja ka praegu on meil väljapääsud ju olemas, suures osas tänu sellele, et need plaanid on tehtud,” märkis Helme.