VIDEO | Oodatud mõjuanalüüs: Eesti Pank hoiatab, et kavandatud pensionireform tõstab tulevikus makse või pensioniiga ning toob siia rohkem välistööjõudu

 (342)

Eesti Pank avalikustas täna lühema versiooni pensionianalüüsist, kus soovitatakse valitsusel mitte teha kogumispensionit vabatahtlikuks, sest seetõttu võivad tulevikus vanaduspensionid olla väiksemad. Pikema analüüsi versiooniga võib veel minna nädalaid aega.

Eesti Panga president Madis Müller ütles pressikonverentsil, et kavandatud muudatused tähendavad maksude tõstmist tulevikus. "Raha pensionisüsteemis saab olema tulevikus vähem kui täna, mille leevendus on kas maksude tõstmine, pensioniea tõstmine või välistööjõu suurem kasutamine." Teine sõnum Mülleril oli see, et riiklik pension ja kogumispension täiendavad üksteist. "Väga põhimõtteline mure on meil kirjas kolmandas punktis ehk et kui anda inimestele võimalus kogu karjääri jooksul kogutud raha ära kulutada lühiajaliselt, siis nendel inimestel on tulevikus pension väiksem, lausa kuni kolmandiku võrra. See suurendab vanemaealiste vaesusriski," rõhutas Müller.

Kui seda siiski soovitakse teha, siis tasub arvestada, et kui inimesed hakkavad kohe pensionisääste kasutama, siis põhjustab see majanduskasvu heitlikkuse, mille tasandamiseks soovitatakse valitsusel hoiduda täiendava maksuraha kulutamisest ja pikendada pensionisäästude väljavõtmise perioodi.

Kui teine pensionisammas tehakse vabatahtlikus, oleks kasulik mõelda, kuidas motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma.

Seotud lood:

Samuti soovitab keskpank otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud suurelt Eesti majandusse paigutanud ja mille varad on vähem likviidsed.

Enne pensionireformi tegemist soovitatkase valitsusel selgeks teha, mis tulemusi soovitakse antud reformiga saavutada ning saavutada selles võimalikult aiapõhjaline kokkulepe. Vajalik tervikpilt
peaks pakkuma selgust riigi poolt tulevikus pakutava pensioni suhtelises suuruses, inimeste enda oodatavas panuses ja pensionisüsteemi kulukuses.

Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg. Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime halveneb aastateks, sest suuremast tarbimisest tekkinud ajutiselt kiirem majanduskasv hiljem aeglustub, aga tööjõukulud jäävadki suuremaks kui varem.

Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasneb ka pensioniealiste suurem vaesusrisk, kuna inimestel tekib võimalus elu jooksul pensioniks kogutud säästud ära kasutada väga lühikese aja jooksul.

„Teine pensionisammas vajab kindlasti remonti, et inimesed oma kogutud säästudelt pensionieas võimalikult suurt lisatulu saaksid,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller. „Kavandatud muudatuste mõjuanalüüs aga näitab, et esitatud kujul plaan tõenäoliselt ei too Eesti pensionäridele pikaajalist kasu. Võimalus pensioniks kogutud säästud lühikese aja jooksul ära kasutada võib tänu kasvanud tarbimisele anda majandusele ajutist lisahoogu, kuid sellele järgneks eeldatavasti samaväärne aeglustumine. Tegemist on kohustuslikus korras pensioniks kogumise lõpetamise ehk kohustusliku kogumispensioni kaotamisega. Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasnev pikaajalisem probleem on pensioniealiste kasvav vaesusrisk ja lisasurve suurendada maksukoormust.“

Suurenenud tarbimisega kaasnevale majanduskasvule järgneks langus või väga väike kasv
Kui 2021. aastal pärast väljamaksete tegemist tarbimine järsult kasvab, siis on oodata hinna-, palga- ja impordikasvu. Hiljem, kui inimesed on teisest sambast välja võetud raha ära kulutanud, väheneb ka tarbimine ja kaovad vahepeal loodud töökohad. Ajutiselt kasvanud tarbimisega kaasneb surve tõsta hindu ja palku. Majanduse hilisema jahtumise korral aga hinnad ja tööjõukulud sama kiiresti ei lange, mistõttu võib Eesti ettevõtete konkurentsivõime pikema aja jooksul halveneda.

Pensionifondide „kiirmüük“ võib vähendada fondide tootlikkust

Kuigi lõviosa pensionifondide investeeringutest on tehtud välismaale, on fondid viimastel aastatel paigutanud raha aina rohkem ka Eestisse, aidates sellega kaasa kohalike ettevõtete arengule. Eeldatavasti väheneks plaanitud muudatuste järel pensionifondide võimekus teha vähelikviidseid investeeringuid, mis omakorda toob kaasa fondide oodatust väiksema tootlikkuse. Varade kiirmüügi korral kaotaksid raha nii fondidest lahkujad kui ka fondis jätkavad investorid.

Kuidas mõjutab pensionisüsteemi muutmine pikaajaliselt pensionite suurust ja makse?

Mida rohkem vähendavad praegu kavandatavad muudatused pensionisäästude kogumist teise pensionisambasse, seda suurem on tulevikus surve suurendada esimesest sambast makstavat pensioni ja tõsta makse. Eelmise aasta lõpul kokku lepitud pensioniea tõusust hoolimata hakkab töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv lähematel kümnenditel langema. Kõige kriitilisem hetk jõuab kätte 2060. aasta paiku, kui ühe vanaduspensionäri kohta on üksnes 1,6 töötajat – võrreldes 2,2 töötajaga praegu. Töötajate ja vanaduspensionäride suhtarvu halvenemine kasvatab survet suurendada pensionikulutusi ja maksukoormust.
Mida pikemat aega on inimesed teise pensionisambasse säästnud, seda rohkem mõjutab säästude välja võtmine ja ära kulutamine nende tulevast pensionit.

Teise pensionisambaga liitumine on mõjutanud säästmist, kuid inimesed on rahapaigutustelt passiivsed

Omal käel investeerija pensionisäästud võivad kasvada vähe, leiab Eesti Pank. Seni paistab silma eraisikute finantsvarade vähene hajutatus. Valdav osa on hoisutes ja riskantsemaid ja pikajaalisemaid suurema tulususega finantsvara nagu aktsiaid ja investeerimisfondiosakutel on eraisiku portfellis väga väike roll.

Vabatahtlikult koguvad inimesed pensionivara tunduvalt passiivsemalt kui automaatselt teise pensionisamba abil. Teise pensionisambaga vabatahtlikult liitunute ja mitteliitunute varade ja kohustuste võrdlus näitab, et teine pensionisammas moodustab vabatahtlikult liitunute netovaradest (varad miinus kohustused) olulise osa. Tänu teisele sambale on vabatahtlikult liitunutel keskmiselt 8500 euro võrra rohkem netovara kui teise sambaga mitteliitunutel. Keskpanga analüüs näitab, et teise pensionisambaga mitteliitunud ei ole 2% suurust lisatulu ka omal käel investeerinud.