Riigihanke valdkonna eksperdid on jõudnud enam-vähem ühisele arusaamisele, et uued direktiivid, mis seadusega jõustatakse, ei kujuta endast revolutsiooni, kuid siiski toovad kaasa mitu sisulist muudatust.

Ühe kõige huvitavama näitena võib tuua, et aastaid on riigihangete probleem olnud töid pooleli jätvad töövõtjad, kes osalevad järgmistel hangetel. Kui kehtiv seadus ei andnud arvestatavaid võimalusi selliste pakkujate hankelt kõrvaldamiseks, siis üks uutest direktiividest lubaks hankijal kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid.

"Kui hankja on eelnevalt rikkunud hankelepinguid, siis võib ta hankelt kõrvaldada. See on nüüd väga selgelt seaduses sees ja tuleneb ka direktiivist – kui hankija on eelnevaid hankelepinguid rikkunud, saab hankja teda kõrvaldada," selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu Ärilehele antud intervjuus.

Samas täiesti uue võimalusena sätestab klassikaline direktiiv kõrvaldamise aluste heastamise ettevõtja poolt. Näiteks kui maksuvõlglane on maksuvõla tasunud, siis see tähendab, et teda kõrvalda ei saa.

Ühtlasi on uue seaduse plaanis minna täielikult e-hangetele ning tõusevad mitmete hangete piirmäärad. Piirmäärade tõstmise põhjuseks on riigihangete arvu vähendamisene. Uue riigihangete seaduse üheks eesmärk on võtta üle 3 uut EL direktiivi. Sellega läheb aga kiireks, sest direktiivide jõustamise tähtaeg on juba 18. aprillil.

Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu selgitab Ärilehele antud videointervjuus pikemalt, milliseid muudatusi uus seadus kaasa toob ja mis juhtub kui Eesti direktiive õigeks ajaks vastu ei võta.