VIDEO | Rootsi tegi Swedbankile 360 miljonit eurot trahvi, Eesti ettekirjutuse

 (101)
Swedbanki juht: võtame kriitikat tõsiselt, täidame ettekirjutuse

Swedbank saab trahvi ja ettekirjutuse rahapesu vastu võitlemise reeglite rikkumise eest. Neljapäeval tegi finantsinspektsiooni pressikonverentsi.

Uurimise käigus selgus, et Rootsi emapank pole Balti tütarpankade osas täitnud rahuldavalt nõuetekohast rahapesuvastase võitluse kontrolli. Jätkuvalt on osa nõudeid täitmata.

Rootsi finantsinspektsioon määras Swedbankile nelja miljardi Rootsi krooni ehk 360 miljoni eurose trahvi.

Olavi Lepp pressikonverentsil: meil on olemas plaan, mida esitame finantsinspektsioonile aprilli lõpuks
„Saime täna finantsinspektsiooni ettekirjutuse kätte ja oleme sellega suures osas nõustunud," ütles Swedbank Eesti juhatuse esimees Olavi Lepp. „Oleme finantsinspektsiooniga kokku leppinud, et need tegevused, mis nad on meile ette kirjutanud, need me teeme ära. Selleks on antud alates tänasest aega kaheksa kuud. Novembri keskpaigaks peavad need tegevused olema tehtud.“

Ta märkis pressikonverentsil, et pangal on olemas plaan, milliseid täpseid parendusi on vaja teha. Sellega on juba alustatud, mõningad asjad on juba ära tehtud, aga osad ettekirjutuse asjad vajavad veel tegemist.

„Esitame finantsinspektsioonile aprilli lõpuks plaani, kuidas me novembri keskpaigaks asjad ära teeme,“ lausus ta.

Rootsi sai täna oma järelevalvemenetluse tulemuse kätte, mileks oli rahaline sanktsioon ja hoiatus. Lepp ei ole Rootsi finantsinspektsiooni dokumentidega tutvunud.
Seotud lood:

Swedbankil on Balti riikides olnud suuri vajakajäämisi rahapesu tõkestamise reeglite täitmisel. Sellise järelduseni jõuti pärast Rootsi ja Eesti finantsinspektsiooni koostöös toimunud uurimist, mille käigus vaadeldi nii emapanga Swedbank AB kui ka selle tütarettevõtte Swedbank AS-i tegevust.

Seetõttu teeb Eesti finantsinspektsioon Swedbankile ettekirjutuse, millega nõutakse asjade korda tegemist kaheksa kuu jooksul. Kui Swedbank AS hiljemalt 8 kuu pärast on jätnud ettekirjutuse täitmata või on täitnud neid ebakohaselt, siis on finantsinspektsioonil õigus iga üksiku rikkumise korral määrata sunnirahaks 32 000 eurot päevas ja iga järgneva sama või sarnase rikkumise korral 100 000 eurot päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 10 protsenti kogu Swedbank AS-i aastasest netokäibest.

Swedbank Eesti juhtidel ja töötajatel polnud kiiresti kättesaadavat ülevaadet Swedbank Eestit ohustavatest riskidest. Swedbank ei olnud määranud õigesti enda riskiisu.

Swedbank Eesti seadusrikkumised võib laias laastus jagada neljaks:

* Swedbank AS polnud tuvastanud, hinnanud ja analüüsinud kõiki oma majandustegevusega kaasnevaid rahapesu ning terrorismi rahastamise riske ja ei olnud seejärel õigesti määranud enda riskiisu.

* Swedbank AS-i organisatsiooniline lahend ei olnud selline, et see oleks aidanud kaasa rahapesu tõkestamisele, esines nii ressursi puudust kui ka huvide konflikte ning selgelt olid määratlemata vastutajad kõikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste eest.

* Swedbank AS-i lahendid klientide osas hoolsusmeetmete kohaldamisel nii ärisuhete loomisel kui ka jälgimisel ei olnud kohased maandamaks kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

* Swedbank AS-i lahendid kahtlastest tehingutest Rahapesu Andmebüroo teavitamisel vajasid efektiivsemaks muutmist ning Finantsinspektsioonile operatsiooniriski raportite esitamise protsess vajas ümberkujundamist.

Rootsi finantsinspektsiooni läbi viidud järelevalvemenetluse käigus selgus, et Swedbanki emapank pole oma Balti riikide tütarettevõtetes rahapesu vastu võitlemise meetmete rakendamist täiel määral kontrollinud ega juhtinud. Teadlikkus rahapesu ohust polnud piisav ning ka protsesside, jooksvate tegevuste ja kontrollisüsteemide järgimine jättis soovida. Lisaks puudusid Balti riikide tütarettevõtetes rahapesuga võitlemiseks vajalikud ressursid.

Menetlusest selgus, et Swedbanki emapank oli teadlik, et Balti riikide tütarettevõtete kaudu võis toimuda rahapesu. Hoolimata mitmetest sise- ja välisaruannetest, milles hoiatati vajakajäämistest Balti riikides, ei võtnud pank nõuetekohaseid ja piisavaid samme. Rootsi finantsinspektsioon tuvastas ka mitmeid juhtumeid, kus pank polnud neile esitanud kas õigel ajal või üldse dokumente ja teavet, millest oleks saanud juba varem järeldada, et olukord on tõsine. Sama andmete esitamata jätmine leidis aset ka suhetes Eesti finantsinspektsiooniga.

Rootsi finantsinspektsiooni peadirektor Erik Thedéen ütles, et nende menetlus näitas, et Rootsi juhtkond ei tegelenud rahapesuohuga Balti riikides piisavalt tõhusalt. „Sügavalt murettekitav on ka tõik, et pank ei esitanud Rootsi finantsinspektsioonile mitmel korral teavet, mis oleks aidanud jälile saada sellele, kui tõsine ja ulatuslik see probleem Balti riikides on.“

Rootsi finantsinspektsioon uuris ka seda, kas Swedbank on Rootsis rahapesu vastu võitlemise meetmeid nõuetekohaselt rakendanud. Nad leidsid, et sealgi oli vajakajäämisi nii klientide hindamisel kui ka tehingute seiramisel. Seega ei täitnud Swedbank rahapesu vastu võitlemise nõudeid ka Rootsis.

Eestis ja Rootsis läbi viidud järelevalvemenetluste tulemusel otsustas Rootsi finantsinspektsioon, et Swedbank AB-le tehakse hoiatus ning nad peavad tasuma trahvi summas neli miljardit rootsi krooni. Mõlema riigi finantsinspektsioonide hinnangul ei ohusta sanktsioonid ja ettekirjutused pankade igapäevategevust ega pankade võimet järjepidevalt kliente teenindada. Pangad on hästi kapitaliseeritud ja likviidsed.

Eesti finantsinspektsiooni juurdluse järeldus oli, et tütarettevõttes on olnud tõsiseid vajakajäämisi rahapesu vastu võitlemise kontrollisüsteemides ja pank pole rahapesu vastu võitlemise nõudeid täitnud.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul pole Swedbank piisavalt panustanud kontrollidesse ja süsteemidesse, et rahapesu vältida. „Pangagrupp tegi valikuid, mis lubasid teenindada kõrgema riskitasemega kliente. Samal ajal ei rakendatud piisavaid rahapesu tõkestamise meetmeid ning ei tehtud endale selgeks, kui suurt ohtu mainitud kliendid endast kujutasid.“

Eesti finantsinspektsioon on seetõttu teinud pangale ettekirjutuse, mis kohustab Swedbak AS-i võtma ulatuslikke meetmeid, mis aitaksid neil mõista ja juhtida nii praeguseid riske kui ka neid, millega nad varem silmitsi seisid, ja võtta seejärel meetmeid riskide juhtimiseks.

Lisaks tuleb Swedbank AS-il üle vaadata oma organisatsiooniline lahend ja vajadusel seda muuta, et riske tõhusamalt ohjata. Pank peab muutma oma töökorraldust, et klientide tegutsemist paremini mõista. Samuti peab ümber kohandama praktikad rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest ja operatsiooniriskidest finantsinspektsioonile teavitamisel. Nagu Rootsi finantsinspektsioongi, leidis ka Eesti finantsinspektsioon rea näiteid selle kohta, kuidas Swedbanki tütarettevõte Eestis varjas või jättis enda teada info, mis tagasivaates näitab, kui tõsised probleemid olid pangas.

Seda, kas Swedbankis toimus rahapesu või muid kuritegusid, uurib praegu prokuratuur. Kuna Eestis, nagu paljudes teisteski riikides, kehtib topeltkaristamise keeld, lõpetas finantsinspektsioon 2019. aasta novembris väärteomenetluse, et prokuratuur saaks kriminaalmenetlust jätkata.

Pangal on pooleli veel kriminaalasi nn Rumeeniasse investeerinud Swedbanki klientidega

Swedbank täidab Finantsinspektsiooni ettekirjutuse

Tulenevalt Finantsinspektsiooni tähelepanekutest, tuleb Swedbankil parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamist, tuvastamist ja analüüse. Pank peab sisse viima muudatusi oma organisatsioonistruktuuri, sh kindlaks määrama selged ülesanded, käsuliinid ja protsessid ning vajadusel kaasama lisaressursse. Lisaks tuleb pangal sisse viia parendusi kliendisuhete loomise ja jälgimise protsessidesse.

Swedbank Eesti juhatuse esimees Olavi Lepp ütles, et viimase aasta jooksul on Swedbanki rahapesuvastane töö saanud palju kriitikat ning pank on selle teemaga põhjalikult tegelemas.

„Oleme teinud Finantsinspektsiooniga täielikku koostööd. Ettekirjutus annab hinnangu Swedbanki tegevusele seisuga 31.03.2019 ning enne seda. Finantsinspektsioon on oma ettekirjutuses välja toonud neli suuremat teemaderingi, mis tuleb meil korda saada tänavu novembri keskpaigaks. Oleme tänaseks mitmeid parendusi sisse viinud ning kinnitan, et teeme kõik endast oleneva, et sügiseks ettekirjutuse nõudmised täita. Olles üks finantsturu liidritest Eestis, peame olema suunanäitaja ka rahapesuvastases võitluses ning selle eesmärgi me ka võtame," märkis ta.

"Vaadates viimaste nädalate sündmusi, on meil pangana lisaks finantskuritegevuse takistamisele ka eesmärk toetada meie kliente ja nende majanduslikku võimekust kiirelt väga keeruliseks muutunud keskkonnas. Oleme juba lihtsustanud maksepuhkuse võtmist ning teeme koostööd riigiga, et leida veel võimalusi meie klientide olukorra leevendamiseks,“ sõnas Lepp.