VIDEO | SEB fondijuht: varsti avaldatavas OECD pensioniraportis ei maksa Eesti osas tootlusimet oodata

 (73)

Lähiajal on oodata värsket OECD pensionifondide raportit, kus Eesti on varem silma paistnud pensionifondide viletsa tootluse ja kõrgete valitsemistasudega. Uurisime SEB fondijuhilt, et mida on oodata värskest raportist.

Eesti pensionifondide tootlus ei ole olnud kõige parem kümne aastastes akendes, 2005-2015, 2006-2016 ja nüüd tuleb siis sama kehv tulemus ilmselt OECD pensioniraportis 2007-2017, ütles SEB fondijuht Endriko Võrklaev intervjuus Ärilehele.

“Kui vaadata pensionifondide tootlust päris algusest, 2002. aastast, siis selles olukorras on pilt mõnevõrra parem,” märkis fondijuht. “Paraku ükski OECD uuring pole seda pikemat perioodi vaadanud. Üldistatult võib öelda, et enne eelmist kriisi läks Eesti pensionifondidel väga hästi ja peale kriisi nii hästi ei läinud.”

“Kui vaadata perioodi 2002. aastast kuni tänapäevani, siis kunagi ei saa rahul olla ja ma ka ise pole päris rahul nende tulemustega, kuid ülepingutatud on väita, et see tulemus on läbinisti halb nagu teatud kümneaastaste ajaakende puhu võib öelda,” lausus Võrklaev.

Ka võrdlusgrupis olevates maades on väga erinevad pensionifondide ülesehitused. Seal leidub riike, kus pensionifondides on enamuses võlakirjad ja kus on selleks aktsiad. Lisaks muud iseärasused. Praktiliselt kõik pensionifondid on alates 2002. aastast kohaliku inflatsiooni löönud.

Seotud lood:

Neivelti poolt väljatoodud Eesti pensionifondide ja kahe suure Soome pensionivarade valitseja tootlusnumbrite Eesti kahjuks oleku kohta märkis ta, et Neivelt tõi ka ise välja põhjuse, milleks on suuresti see, et meie pensionifondide varadest on väga suur osa võlakirjades. “Kui võrrelda portfelli kus on 80% aktsiates ja kus 40% aktsiates, siis see vahe tulebki suuresti sealt,” lausus ta.

Olukorra muutmise kohta märkis fondijuht, et reegleid on kogu aeg muudetud ja varsti saavad fondid investeerida pallju rohkem kinnisvarasse, infrastruktuuri. Ta loodab, et tuleval aastal lubatakse fondidel võtta kuni 100% aktsiariski.

“Kõik need sammud aitavad kaasa, et pikaajaline tootlus oleks parem,” lausus ta. “Ei maksa ootusi ülikõrgeks seada, et üks muudatus muudab järgmisel aastal midagi ja kohe. Finantsturud on lühiajaliselt väga ettearvamatud. Need võivad ka lühiajaliselt tagasilööke tuua. 40-aastasest kogumisest rääkides on need väga teretulnud muutused.”

Fondide juhtimist saab alati paremini teha, vastas ta küsimusele, et kas fondide sees saab paremini teha ka seadusemuudatusteta. “Kõige parem ravim selle teisiti tegemiseks on konkurents,” lausus ta.

“Tunnetame ka omal nahal, et see on konkurents on väga terav. Fondivalitsejad võitlevad klientide pärast. Fondivalitsejad on eluliselt huvitatud, et tema fondidel läheks hästi, sest see toob juurde kliente, kes toovad kaasa hallatavat vara, mis tähendab rahaliselt suuremat valitsemistasu. Me oleme väga huvitatud, et meie fondidel läheks hästi,“ sõnas Endriko Võrklaev.