Jutt käib techno-laulust „Oh Yeah", mille esitas Šveitsi ansambel Yello. Seda ei loodud küll spetsiaalselt selle filmi tarvis, aga ikkagi kutsutakse seda kui „Ferris Buelleri laulu". Sellest sai 1980ndatel lausa hümn. Laulu kasutatakse reklaamides ja filmides isegi täna ning iga kord kui seriaalis „Simpsonid" ilmub ekraanile Duffman, siis kõlab ka just see tuntud viisijupp.

Laul ise on ülilihtne ja sellel on vaid mõned sõnad. „Kuu, ilus"; „päike, veel ilusam"; ja tuntuimad „chicka chickaaa" ning „oh yeah". Film tõi laulu massidesse, aga laulu esitaja ei ole kunagi filmi näinud.

Poole bändist Yello moodustab Dieter Meier ja ta ei ole enda sõnul filmi kunagi täispikkuses näinud. Ometi andis laul talle nii palju finantsi, et ta sai endale tekitada kenakese varanduse.

Laulu on edaspidi kasutatud näiteks filmides „Secret of My Success", „Not Antother Teen Movie, „Soul Plane", „K-9". „South Parki", „Glee" ja „Saturday Night Live'i" fännid on ka laulu kuulnud. Matthew Broderick, kes Buellerit filmis mängis, oli peaosas ka ühes Honda reklaamis, mida lasti Super Bowli ajal. Loomulikult kõlas taustaks taas see sama laul.

Laulu edu näitab väga hästi seda, kui lihtne on tegelikult luua superhitti. Kui Meier ning bändi teine pool Boris Blank laulu kirjutasid, siis lõi viimane viisi ning Meier pidi kirjutama sõnad. Viis ei inspireerinud teda eriti. Tal olid mõned keerukad riimid, kuid Blank soovitas tal kujutada ette „üht tüüpi, väikest paksu elukat, kes istub rahulikult ja kordab - oh yeah, oh yeah."

Maier oli sellise soovituse peale alguses tige. Ta ei uskunud, et terve laul suudab baseeruda vaid kahel sõnal. Niisiis lobistas ta senikaua, kuni Blank oli nõus, et sisse kirjutataks ka veidi teisi sõnu. Meierile meedis lõpp-produkt siiski väga.

Meier ütleb nüüd, et iga kord, kui reklaami- või filmitegijad soovivad teatud meeleolu tekitada, siis pöörduvad nad tema poole. Ta ei oska küll täpselt öelda, kui palju ta on lauluga raha teeninud, aga usub, et kindlasti mõned miljonid dollarid. Tänu mehe isale, kes on pankur, on sellest rahast aga saanud palju suurem summa.

Isa esimene nõuanne oli: kuna Aasias kasvab aina keskklass, siis hakkab Šveitsi mägedesse rändama üha enam asiaate. Nii ostiski Meier suure osaluse BVZ Holdingus, mis viib reisijaid Alpides asuvale Matterhorni mäele.

Teine hea näpunäide kõlas aga nii: seni kaua kuni Šveits eksisteerib, trükime me alati ise oma raha. Nii ostis ta osaluse Orell Füssli Holdingus, mis trükib šveitsi franke. Selle osaluse väärtus on täna umbes 37 miljonit dollarit. Meier on Šveitsi keskpanga järel suuruselt teine osanik.

Tema ajastus on vahel olnud suurepärane. Ta investeeris Šveitsi luksuskellade tootjasse Ulysse Nardin. 2014. aatal müüdi see Prantsusmaa ettevõttele Kering. Pärast seda on Šveitsi kellade eksport kukkunud, niisiis väljus Meier ärist just õigel ajal.

Lisaks omab mees veidi üle 100 000 hektari maad Argentiinas. Ta kasutab seda maad, et kasvatada viinamarju veini tootmiseks ning tal on ka kena lihaveisekari. Seal kasvatatav kraam leiab tee kokku kuute restorani, mida ta koos partneritega Šveitsis ja Saksamaal peab. Tema „Loco" brändi veine saab osta ka Šveitsi supermarketitest.

Inimesed teavad „Oh Yeah'd" väga hästi, aga selle autorit eriti mitte. Yello andis eelmisel oktoobril oma esimese live-kontserdi. 30 aastat pärast seda, kui film oli neid tuntuks teinud.

Tõenäoliselt on tulemas ka „The Oh Yeah" tuur, mis jõuab esmalt Euroopasse ja kui see osutub edukaks, siis ka Ameerikasse.

Meieril on aga praegu nalja palju, kui ta läbib tolliprotseduure. Ta kirjutab oma tööalaks „muusik", mis paneb tollitöötajat tihti küsima, et kas ta on loonud ka midagi sellist, mida tema teada võiks.

Meieril on vastus kohe võtta: „Oh yeah."