Venemaa oli Tatarintsevi esimene riik, mis pakkus äkitselt ennast finantskrahhi keskelt avastanud saareriigile laenu, vahendas IceNews. Juttu oli 4 miljardist eurost, millega Moskva oleks saanud Reykjavíki aidata.

"Teie eelmine valitsus ei tahtnud laenu ja läks selle asemel IMFi jutule," ütles Tatarintsev ingliskeelses videointervjuus portaalile Netvarpid.is.

Tatarintsevi hinnagul polnuks Islandi kriis – islandlased nimetavad seda ise sõnaga kreppa – nii järsk kui praegu, juhul kui saareriik oleks laenu Venemaalt vastu võtnud. USA, Põhjamaad ja teised arvatavad lähedased Islandi liitlased pöörasid Islandile selja, kuid samas Venemaa pakkus abi, rääkis Tatarintsev.

Mullu 7. oktoobril saatis Islandi keskpank välja teate, et Island võtab Venemaalt laenu, kuid see teade võeti veel samal päeval tagasi. Selle asemel teatati laenuläbirääkimistest. Praegu räägitakse tunduvalt väiksema summa laenamisest, mis võib küündida 500 miljoni USA dollarini, samas pole kindel, kas seegi vastu võetakse.

Finantskriisi tõttu on Island asunud Euroopa Liidu liikmeks saamise teele, mis mõne Islandi parlamendi liikme arvates pole just parim võimalus, kuid siiski parem kui Venemaast laenusõltuvusse jäämine.