Tabelarvutusprogrammide töölehtedes on vigu rohkem kui koeral kirpe. Viimase kümne aasta jooksul tehtud tabelarvutusprogrammide auditid on näidanud, et peaaegu kõik töölehed – üle 90% – sisaldavad vigu. Valemite keskmine viga on u 5%.

Vähe sellest. “Vead jäävad sisse ka pärast kontrollimist,” toonitas Euroopa tabelarvutusriskide huvigrupi esimees Grenville Croll, esinedes EuroFinance’i konverentsil “Cash and Treasury Management in the Nordic and Baltic Regions”. “Suurtes töölehtedes on tuhandeid valemivälju ning enamik selliseid töölehti sisaldab kümneid või isegi sadu vigu. Neist 40–50% jääb ühekordse kontrollimisega avastamata.”

Kahju miljonites dollarites

Mõned vead on siiski nii suured, et kuuldused ja üksikasjad jõuavad ka avalikkuseni. Näiteks NASA on korra oma eelarvesse teinud 644 miljoni dollari suuruse vea, sest arvestusteks kasutatud töölehte oli sattunud vigane valem. USA kodulaenude agentuur Fannie Mae korrigeeris 2003. aastal oma finantstulemusi 1,2 miljardi dollari võrra, põhjuseks tabelarvutuses sisaldunud “aus viga”. Kodak pidi samal põhjusel suurendama esialgu väljakuulutatud kahjumit 9 miljoni dollari võrra.

Kuna tabelarvutuslehelt viga leida on raske, teeb mõni neid sinna ka teadlikult. Näiteks Briti maksuamet on Crolli sõnul leidnud, et maksudeklaratsioonide lisana esitatud tabelarvutuslehtedes esinevad vead on sagedamini sellised, mis muudavad maksumaksja maksekohustuse väiksemaks. Tabelarvutusfailidega manipuleerimist sisaldas ka 2003. aastal Allied Irish Banki USA tütarfirmas avastatud pettus, millega valuutakaupleja John Rusnak tekitas pangale 690 miljonit dollarit kahju.

Ainus kindel viis vigade elimineerimiseks on kontrollida kõik valemid lahter lahtri järel üle, nii et seda tehtaks mitu korda ja tegijaks oleks sõltumatu kontrollija. Loomulikult on see töömahukas, aeganõudev ja kulukas. Seepärast piirdub enamik tabelarvutust kasutavaid organisatsioone osalise kontrolliga.

Crolli sõnul on tabelarvutuse kasutajad sageli ülemäära enesekindlad. Nagu enamik autojuhte arvab, et nende autojuhtimis-oskus on üle keskmise, samuti on enamik tabelarvutuse kasutajaid arvamusel, et nemad töölehtedesse vigu ei tee.

“Kuna eeldatakse, et vigu ei ole, siis ei hakata neid otsimagi,” tutvustab Croll selle suhtumise ohtusid.

Teine tee tabelarvutusvigade riski vältimiseks oleks mitte kasutada Excelit, OpenOffice’it ega muid tabelarvutusprogramme. Mõnikord seisab kindlama tarkvara kasutusele võtmine kõigest asjaosaliste laiskuse või kitsiduse taga. Excel on inimestel tööarvutis enamasti nagunii olemas ja igaüks oskab seda ka mingil määral kasutada.

Excel valitseb

Väljakujunenud protsesside ja reeglitega valdkondades on täiesti olemas tabelarvutuse alternatiivid. Näiteks ettevõtte raamatupidamise jaoks on valida kümneid programme, seda ei pea pidama just Excelis. Ent on palju arvutusi ja arvestusi, mille maht on ettevõttes nii väike, et nende tegemiseks ei tasu spetsiaalset tarkvara osta. Või on tegemist nii uudse valdkonnaga, et selle jaoks ei ole spetsiaalset tarkvara veel välja mõeldudki.

“Mitte midagi ei toimu nii, et see ei käiks mõnes etapis või osas Excelist läbi,” ütles Croll. Seepärast pole muud pääsu, kui endale teadvustada, et tabelarvutuse kasutamisega kaasneb suur ja tõsine vearisk, ning koolitada töötajaid sellel alal, panna kirja selged tabelarvutusrakenduste kasutamise eeskirjad ja kontrollida tähtsates töölehtedes sisalduvaid valemilahtreid võimalikult põhjalikult.