Vigade parandus: juhatuse liikmed võivad oma töötuskindlustus hüvitise tagasi saada

 (9)
Ülle Madise.
Ülle Madise.Foto: Madis Veltman

Riigikogu toetas teisipäevasel istungil 69 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut muuta seadusi, et anda äriühingu juhatuse liikmetele õigus saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku viia tööturuteenuste ja -toetuste seadus kooskõlla põhiseaduse vastavate paragrahvidega, teatas riigikogu pressiteenistus.

Õiguskantsler märkis oma ettepanekus, et töötuskindlustusmakseid tasunud isikul on üldjuhul õigus saada sissetuleku kaotamise korral töötuskindlustushüvitist, kuid praegu ei laiene see õigus isikule, kes on äriühingu juhatuse liige.

Õiguskantsleri sõnul puudutab see ennekõike neid inimesi, kellel on palgatöö kõrval ka äriühing, kus nad on juhatuse liikmeks. „Kui inimene näiteks koondamise tõttu oma palgatöö kaotab, siis pelgalt selle fakti tõttu, et ta on oma passiivses osaühingus juhatuse liikmena kirjas, tema töötuskindlustushüvitist ei saa, olgugi et tema eest on nõutava ajaperioodi vältel töötuskindlustusmakseid tasutud," leidis Madise.

"Niisugune kohtlemine on põhiseaduse mõttes mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ebavõrdne kohtlemine võrreldes kõigi teistega, kelle eest töötuskindlustusmakse on tasutud,“ lisas ta.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole töötuskindlustusskeemi kuritarvitamine tõenäoline, sest võimalik hüve – töötuskindlustushüvitis – ei kaalu üles kuritarvitamiseks vajalikke kulutusi ja pingutusi. „Selleks, et süsteemist osa saada, tuleb maksta liiga palju. See on selles mõttes väga hästi ehitatud süsteem,“ ütles Madise.

Seotud lood:

Kuritarvituste vältimine

Põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul tuleks riigikogul mõelda mehhanismi peale, kuidas välistada suuremaid kuritarvitusi, aga samas luua mõistlik regulatsioon. „Põhiseaduskomisjonis märgiti, et kuna neid rühmasid, keda kõnealune probleem puudutab, on rohkem, siis võiks uue regulatsiooni väljatöötamisel vaadata küsimust laiemalt,“ ütles Laanet.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul peaks seaduse menetlemisel üle vaatama ka füüsilisest isikust ettevõtjate toetuse võimalused ja maksma neile töötuskindlustushüvitist.

„Kui ta tasub töötuskindlustusmakse, siis tal on õigus saada töötuskindlushüvitist. Kui ta seda ei maksa, siis ei ole võimalik ka hüvitist saada,“ selgitas Kokk.

Läbirääkimistel fraktsioonide nimel sõna võtnud Ivari Padar ja Madis Lauri toetasid õiguskantsleri ettepanekut. Vabaerakondlane Monika Haukanõmm oli nõus õiguskantsleri ettepanekuga, kuid oli kriitiline justiitsministri ettepaneku suhtes luua uus toetus alustavate ettevõtete juhatuse liikmetele, mida makstaks kuue kuu jooksul töötu toetuse ja töötuskindlustushüvitise asemel.