Viiendiku riigikogulaste ettevõtted ei täida seadust

Äriseadustik näeb ette, et hiljemalt pool aastat peale majandusaasta lõppu tuleb igal ettevõttel esitada äriregistrile ülevaade oma möödunud aasta majandustegevusest ehk majandusaasta aruanne. Kuigi selle esitamata jätmise eest enam 2006. aastast trahvi ei tehta, on see siiski seadusest tulenev nõudmine ja aruannete esitamata jätmine võib tuua kaasa ettevõtte kustutamise. Sellest hoolimata pole viiendiku riigikogulaste ettevõtted majandusaasta aruannet esitanud, kirjutab ERR Uudised.

16. juuli seisuga ei ole 20 riigikogu liikme otsese osalusega ettevõtet esitanud oma möödunud aasta majandusaasta aruannet. Kui arvestada, et vaid 47 riigikogulasel on üldse otsene osalus mõnes äriühingus, siis on pisut enam kui 40 protsenti riigikogulaste osalusega ettevõtetest jätnud tähtajaks majandusaasta aruande esitamata.

Siin on vaatluse all ainult ettevõtted, milles äriregistri andmetel on mõnel riigikogulasel osalus. Mõningail juhtudel võib mõni marginaalne osalus nõnda jääda tähelepanuta, näiteks kasvõi aktsiainvesteeringud börsil. Samuti ei ole selles numbris läbi otseselt omatud ettevõtetele kuuluvate ettevõtete aruandeid, näiteks tütarettevõtted.

Kokku kuulub 47 riigikogu liikmele osalus 81 erinevas ettevõttes. Majandusaasta aruande on jätnud neist esitamata 38 protsenti ehk 31 ettevõtet. Samas ei ole kõigi nende puhul tegu just tahtliku veaga – näiteks üks ettevõtetest on veel nii värske, et möödunud aasta majandusaasta aruannet esitada veel vaja pole ja ühe riigikogulase osalusega ettevõte on likvideerimisel.